Sotsioloog: vanemaealiste kooseluseaduse vastasust selgitab nõukogude taust
Noorte tolerantsust kooseluseaduse suhtes võib seletada nende paremate teadmistega inimõigustega seonduvast, leiab sotsioloog Airi-Alina Allaste.
Kavandatavat kooseluseadust toetab kolmandik Eesti elanikest ja rohkem kui pool rahvast on sellele vastu, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori küsitlusest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Küsitluses osales 555 elanikku, kel vanust vähemalt 15 eluaastat.
Suurimad käärid selles küsimuses ilmnesid aga vastajate vanuse ja rahvuse lõikes.
Kõige rohkem on kooseluseaduse pooldajaid nooremate ehk kuni 35-aastaste aastaste elanike seas, kellest enam kui pooled toetavad seaduse vastuvõtmist.
Kuni 50-aastaste elanike hulgas on kooseluseaduse toetajaid kolmandik. Kõige vähem ootab seaduse vastuvõtmist vanem elanikkond, kellest vaid viiendik avaldas seadusele poolehoidu.
Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi professor Airi-Alina Allaste selgitab vaatenurkade erinevust noorte parema integreeritusega globaalsesse infovälja.
"Noored suhtlevad piiride ja rahvuste üleselt ja on palju teadlikumad mujal maailmas toimuvast, näiteks inimõigustega seonduvatest teemadest. Paljude vanema põlvkonna esindajate puhul me siiski räägime inimestest, kes on üles kasvanud nõukogude ühiskonnas, kus seksuaalvähemusi kas maha vaikiti või suisa halvustati," rääkis sotsioloog.
Kui vaadata toetust kooseluseadusele rahvuse lõikes, on eestlaste toetusprotsent enam kui kaks korda kõrgem kui poolehoid mitte-eestlaste hulgas.
"Sellised patriarhaalse ühiskonna normid ja traditsioonilised soorollid, mis ehk etniliste eestlaste seas on muutumas just nimelt nende erinevate põlvkondade vahel, on venekeelse elanikkonna seas palju enam kinnistunud," ütles Allaste.
Toimetaja: Anna-Liisa Villmann