Maakonnad on hädas katku nakatunud sigade likvideerimisega
Seakatkuga võitlevad maakonnad otsivad alternatiivi seakorjuste põletustehasesse viimisele, sest Väike-Maarjas asuv AS Vireen töötab täiskoormusel.
Ehkki nakatunud seakorjuste matmine on viimane võimalus, on see olude sunnil juba kasutusele võetud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Täna kogunesid maaeluministri Urmas Kruuse juures maavanemad. Eesti 15 maakonnast on seakatku avastatud seitsmes.
Viljandi maavanem Erich Palm tõdes, et Lõuna-Viljandimaa metsades metssigu praktiliselt pole ja laialdasem metssigade küttimine võib kõne alla tulla maakonna põhjaosas.
"Hetkel ühe farmi surnukehi Väike-Maarja ei suuda vastu võtta ja me kavandame matmist, mis on kõige viimasem lahendus," ütles Palm, kuid tõdes, et ilmselt sellest variandist ei pääse.
"Variante ei ole väga palju. Ei tohi põhjavett saastada, jõgede ja järvede kaldal ei tohi olla, põldudele ja inimasustuse lähedale ka ei tohi panna. Valikuid ei ole väga palju ja häid valikuid ei ole üldse," lisas ta.
Katkust veel puutumata Rapla maakond otsib kohti, kuhu matta hukatud loomi juhul, kui haigus maakonda jõuab.
"Eks me oleme hirmul. Siiani on meil diagnoositud üks metssea korjus, kodusigadel Raplamaal haigust veel ei ole. Aga meil on kaks suurfarmi - Reys on ligi tuhat siga, Raikküla farmis 6800 siga. Hoidku jumal, et see katk nendesse farmidesse ei jõuaks," rääkis Rapla maavanem Tõnis Blank.
Tema kinnitusel on veterinaarametnikud kõik farmid läbi käinud ja nõuete täitmise kontrolli tehakse juba teist korda. "Oleme arutanud ka seda, et kui see õnnetus peaks meie maakonda tabama, siis on meil olemas kolm kunagist matmispaika, mis on võimalik taasavada," ütles ta.
Omavalitsused: VTA ja ministeeriumid on suhtunud seakorjuste matmise probleemi üleolevalt
Mustvee linn ja Torma vallavalitsus korraldavad teisipäeva nõupidamise, kuhu on kutsutud ka keskkonnaminister Marko Pomerants ja maaeluminister Urmas Kruuse. Arutlusele tuleb tekkinud olukord sigade Aafrika katku surnud loomade matmisel Torma prügila kinnistule.
"Tänaseks on probleemiga seotud kohalikele omavalitsustele – Mustvee linnale ja Torma vallale – laekunud ametkondadelt väga vastakat informatsiooni bioohutuse, turvalisuse, keskkonnaohutuse ja keskkonnanõuete täitmise osas. Torma prügila kinnistule loodi ohtlike jäätmete ladestusala, mille ohutus tuleb garanteerida keskkonnaministeeriumil," seisis omavalitsuste juhtide ühisteates.
"Torma prügila ladestusalade ehitamisel oli peamine väljakutse leida lahendused liigse pinnavee ärajuhtimiseks, kogumiseks ning puhastamiseks. Kuidas tagatakse loodud loomsete jäätmete matmispaiga nõrgvee puhastamine?" küsis Torma vallavanem Triinu Pärsin.
Geotehnikainsener Ago Vilo on tähelepanu juhtinud, et kui korjuste matmiskohas seda vett ei koguta ja puhastata, siis on reovee sattumine põhjavette vältimatu. Seakatku nakatanud sigade matmine võib reostada põhjavee ja see reostus jääb sinna püsima väga pikaks ajaks.
"Torma prügila on liiga ligidal Peipsi järvele ning veed võivad valguda ka sinna. Meie hinnangul on tegemist tõsise keskkonnareostuse ohuga," leiab Mustvee linnapea Max Kaur.
"Veterinaar- ja toiduameti peadirektor ja ministeeriumid on suhtunud Jõgevamaa probleemi üleolevalt ning andnud avalikkusele väärinformatsiooni jäätmete käitlemise ja bioohutuse osas. Meie hinnangul on kogu protsessi näol olnud tegemist tahtliku viiruse levitamisega katkuvabasse piirkonda," seisab ühisteates.
Samuti kutsutakse ministreid üles selgitama põhjuseid, mis on praeguse olukorra kujunemiseni viinud, milliseid meetmeid ja millal võetakse kasutusele keskkonnaohu vältimiseks ja bioohutuse tagamiseks Torma prügila kinnistule loodud ohtlike loomsete jäätmete matmise paigas ning millised on perventiivsed tegevused, et sama stsenaarium ei korduks.
Toimetaja: Merili Nael