Vooglaid "Vabariigi kodanikes": mina olen nõus võtma ühe orvu oma perekonda
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juht Varro Vooglaid pani ette, et pagulaskriisi lahendamisel võiks Eesti panustada väikeste vanemateta laste aitamisse ning avaldas valmisolekut isiklikult oma perekonda üks orb võtta.
"Mulle tundub, et me peame üldse väljaspool neid raame mõtlema, mis meile on ette antud. Need on kõik sellised sotsialistlikud külmad skeemid, kus riik võtab vastu ja hakkab kedagi kuskile paigutama. Mina rääkisin juba enne siin sellest, miks me ei võiks minna inimlike lahenduste teed. Võtame vastu väikseid lapsi ja võtame nad vastu oma perekondadesse," rääkis Vooglaid "Vabariigi kodanikes".
"Mina olen nõus võtma vastu ühe orvu oma perekonda. Ma arvan, et Eestis on sadu teisi perekondi, kes on nõus seda tegema, eriti, kui riik sellele kuidagi omalt poolt kuidagi vastu tuleks ja ütleks, et okei, sellised perekonnad ei pea maksma sotsiaalmaksu või tulumaksu," märkis Vooglaid ja lisas, et sellise inimliku lahenduse puhul sulanduksid suure tõenäosusega ka need pagulased meie kultuuriruumi.
Vooglaiu arvates peaksime me oma valikutes lähtuma reaalsusest ning tema hinnangul oleks mõistlik eelistada inimeste valikul kristlasi, mis vähendaks kultuurikonflikt nende integreerimisel. Ka on tema sõnul kriisipiirkondades kõige raskem kristlaste olukord.
Vooglaid on seisukohal, et riigil peaks olema õigus pagulasi valida. "Kes siis üldse valida võib seda?" märkis ta ja lisas, et põhiseaduse järgi peaksime me oleme rahvusriik. "Ma ei kujuta mitte kuidagi ette, kuidas see praeguse Euroopa Liidu ideoloogilises kontekstis võiks toimuda, et me saame reaalselt öelda, et me oleme valmis ja nõus vastu võtma kristlasi, aga mitte näiteks moslemeid. Ma ei usu seda," sõnas ta.
Eesti Pagulasabi MTÜ juhataja Eero Janson selgitas saates, et Euroopa Liidu poliitika loob olukorra, kus inimesed on sunnitud maksma raha inimsmugeldajatele, et nad paadiga pääseksid Euroopasse ning Euroopa süü seisnebki selles, et piirid on kinni ja abivajajad ei pääse varjupaika taotlema. Janson kinnitas, et ka ÜRO ümberasustamise programmis saab iga riik teha pagulaste vastuvõtmisel oma valiku, kuid see valik ei peaks kedagi diskrimineerima usutunnistuse, soo, nahavärvi alusel, vaid põhinema sellel, kes vajab kõige enam abi.
Riigikogu liige Mart Nutt (IRL) selgitas, et konservatiivne rahvuspoliitika ei ole rahvusvahelise õiguse rikkumine. Nutt leidis samuti, et näiteks näokatete kandmine või ekstremistlikud tavad nagu sundabielud või naiste ümberlõikamine on probleemid, mis on tekkinud riikides, kus on olnud arvestatav immigratsioon samadest riikidest ning seal on nende küsimustega tegeletud tagantjärele. Eestis püütakse probleemidega tegeleda tema arvates enne. Pagulaste vastuvõtmise raamistik ei peaks tema arvates samuti olema see, millise usutunnistusega keegi on, vaid põhinema sellel, kes vajab kõige rohkem abi. "Kõige olulisem on see, kas nad tahavad Eestisse tulla," lausus ta.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi rääkis, et nad on püstitanud selge eesmärgi, et Eesti võtab vastu ainult need isikud, kes tõesti rahvusvahelist kaitset vajavad. "Majanduspõgenikke me vastu ei võta," lausus ta.
Mägi rõhutas, et riik teeb kõikvõimaliku, et need noored mehed, kes Euroopasse parema elu peale püüavad pääseda, Eestisse pagulastena ei tuleks. Ta selgitas, et kui Euroopa Komisjon esitas pagulaste ümberasustamiseks kohustuslikud kvoodid, siis jäeti täiesti lahtiseks selle praktiline pool. Siseministeerium valmistab praegu ette Itaaliaga vastastikuse mõistmise memorandumit. Ka käib töö selle nimel, et leida nii omavalitsusi, ettevõtjaid kui ka eraisikuid, kes on nõus abistama pagulaste siinsel paigutamisel.
Toimetaja: Liis Velsker