Maanteeamet Läänemaa jääteedest: külm pole veel merd piisavalt kaanetanud, et sinna võiks autoga peale minna
Kuigi viimasel nädalal on Eestisse jõudnud kõva pakane, siis maanteeameti Lääne regiooni hooldusjuhi Hannes Vaidla sõnul jääteedele veel minna ei tohi, kuna paljudes kohtades on jää veel liiga õhuke. Kui Noarootsist Haapsaluga ühendava jäätee avamist võiks oodata järgmisel nädalal, siis saarte ja mandri vaheliste trasside loomiseks on vaja veel vähemalt kaks nädalat oodata.
Ajalehes "Meie maa" kirjutatakse, et Sõru-Triigi jäätee tegemiseks on töövõtja selgunud ning Virtsu-Kuivastu jäätee rajaja selgub lähiajal. Hannes Vaidla sõnul tähendab see, et maanteeamet on jääteede rajamiseks vajalikud ettevalmistuse ära teinud ja kui külmade mõjul head jääolud tekivad, siis luuakse merejääle plaanitavad sõidutrassid, vahendas "Vikerhommik".
Tavaliselt on esimene jäätee, mis talvel avatakse, Haapsalu ja Noarootsit ühendav. Vaidla sõnul on sellele suunal jääolud peaaegu nii head, et seal saaks autodega liigelda.
"Töövõtja alustas uuringuid ja esimesed uuringutulemused on meil ka käes. Tõenäoliselt suudame Haapsalu-Noarootsi trassi avada, kuid kindlasti mitte sellel nädalal, sest praegu on kõige õhemad kohad napilt alla 20 sentimeetri," selgitas Vaidla, kes märkis, et autoga sinna kindlasti minna ei tohi, kuna uuritavale alale jäävad lõigud, mis vajavad veel uurimist.
Saaremaad ja Hiiumaad mandriga ühendava jäätrassi loomiseni peab Vaidla hinnangul ootama veel vähemalt kaks nädalat. "Väina meri sai alles värske kaane peale ja kohati võib olla laike, kus üldse jääd veel ei ole, siis tänasest hetkest jäätrassi avamiseni peaks olema minimaalselt kaks nädalat alla 20 miinuskraadist külma," selgitas Vaidla toetudes varasemate aastate kogemusele.
"Kuid ma rõhutan, et see jällegi ainult oletuslik prognoos, sest asjad selguvad alles siis kui me saame jää peale ja teeme esimesed uuringud, sest see pole ehitatud asi vaid looduslik jää," toonitas Vaidla.
Näiteks Hiiumaa trass, mis on Euroopa pikim jäätee, on 26 kilomeetrit pikk ning kulgeb mööda sügavat avamerd. "Kui sa seal kipud läbi jää minema, siis pea kindlasti välja ei jää, mistõttu on seal väga tõsine õnnetus kiire tulema," tõdes Vaidla.
Samas nentis ta, et merejääl on esimesi rehvijälgi nähtud. "Siinkohal passib rahulik ütlus hoidke mõistus tegudest ees, sest eks neid hulle on igal pool ja seda ka merejääl," tõdes Maanteeamet hooldusjuht.
"Õnneks ei ole õnnetusi juhtunud aga kaugel need õnnetusedki on, sest süües kasvab isu ja rehvikaared lähevad järjest kaugemale," lisas Vaidla.
Toimetaja: Allan Rajavee