Kultuuriministri hinnangul tuleks kodakondsuspoliitikat leevendada
Sotsiaaldemokraadist kultuuriministri Indrek Saare sõnul tuleks senises kodakonduspoliitikas teha muudatusi, et motiveerida inimesi Eesti kodakondsust endale ikkagi võtma. Teiste erakondade poliitikud on küsimuses pigem ettevaatlikud.
Saar ütles viimasele kultuuriministeeriumi poolt tellitud monitooringule toetudes, et eestlaste suhtumine teisest rahvusest inimestesse on muutunud sallivamaks ja neid peetakse Eesti riigi osaks. Seetõttu oleks tema hinnangul õige aeg sügisel alustada laiemaid arutelusid kodakondsuspoliitika muutmise üle, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Need trendid näitavad seda, et ühelt poolt on muust rahvusest elanike seas tuntav klaaslae efekt ehk nad tajuvad seda, et neil ei ole Eestis nii head karjäärivõimalused kui eestikeelse taustaga inimestel. Kui me vaatame üldiselt ühiskonna hoiakuid, siis ühiskonna hoiakud näiteks sellesse, kas mitmekultuuriline ühiskond võib olla pluss või ainult miinus, on muutunud ainult positiivsemaks. Sellest tulenevalt ollakse valmis ka näiteks arutama selle üle, mis puudutab lihtsustatud kodakondsuse andmist," selgitas minister.
Ta lisas, et kodakondsus annaks paljudele inimestele julguse tööturul aktiivsemalt osaleda ja end Eestiga tugevamalt siduda.
Monitooringu andmetel on peamised probleemid kodakondsuse saamisel teisest rahvusest inimeste piiratud eesti keele oskus.
"Me peame kindlasti vaatama, kuidas neid inimesi, kes ei räägi täna piisavalt hästi eesti keelt ja ei ole võimelised kodakondsuseksamit tegema, motiveerida kodakondsuseksamit tegema või õppima," ütles Saar.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Martin Helme ei usu, et nõuete leevendamine olukorda lahendaks ning arvas, et see võib uksed avada uutele probleemidele.
"Kui me praegu elame selles mures, et Eestit ootab ees võimalik immigratsioonilaine lõunast, siis need keele- ja kodakondsusnõuete lõdvendamised kehtivad ka uutele sisserändajatele, mitte ainult veneaegsetele ehk siis see on Eesti rahvusriigi aktiivse lammutamise plaan ja sellega ei saa mitte mingil moel nõus olla," rääkis Helme.
Ka Reformierakonna liige haridusminister Jürgen Ligi oli keele- ja kodakondsusnõuete vähendamise seiskukohalt skeptiline ning arvas, et valitsus selliste ideedega ei nõustuks.
Riigikogulane ja Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa sõnas, et ettepanek sügisel kodakondsuspoliitika üle arutleda on adekvaatne, kuid jäi keelenõuete leevendamise osas ettevaatlikuks.
"Ma oleksin suhteliselt konservatiivne selles küsimuses, sest üldiselt on need keelenõuded, mis keeleeksami sooritajale ette antud, umbes nelja- või viieaastase lapse tasemel," märkis Eesmaa.
Temaga nõustus ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige Mart Nutt, kelle sõnul võiks keelenõuded nende lõdvendamise korral juba sama hästi kui ära kaotada. Nuti sõnul pole paljudel mittekodanikel aga tegelikkuses reaalset huvi kodakondsust taotleda.
"Kui me vaatame asjaolu, miks meil paljud inimesed kodakondsust ei taotle, siis see on natukene erandlik olukord võrreldes näiteks paljude teiste riikidega, kus näiteks "halli" passi omanikud saavad sõita Venemaale ilma viisata ja nii kui nad Eesti kodakondsuse omandavad, vajavad nad viisat. Nii et nende inimeste jaoks on see väga pragmaatiline valik. Nad saavad "halli" passiga reisida nii Euroopa Liidus kui ka Venemaal ilma viisata," selgitas Nutt.
Toimetaja: Merili Nael