Interpol jookseb kurjategijate oskustega võidu
Interpoli majanduskuritegudega võitlevas üksuses teatakse, et kurjategijad on äärmiselt osavad ja võtavad uudsed tehnilised lahendused kohe kasutusele, kui need tekivad. Inimesed on aga heausksed, nii on neilt järjest kergem uute tehnoloogate abil raha välja petta.
Interpoli majanduskuritegude üksuses viiakse igal aastal läbi ulatuslikke operatsioone rahvusvaheliste majanduskelmide tõkestamiseks, kes tegutsevad võrgustikes ning on oma töö suuresti automatiseerinud. Inimestelt suures koguses raha välja petta pole iial olnud nii kerge kui nüüd.
Operatsiooniga "Airport Action Days" püüti kinni krediitkaardipettuste abil reisivad inimesed. Interpoli töötajad ootasid, mil varastatud krediitkaardiandmetega lennupileti ostnud inimesed end lennule möllisid ning siis peeti nad füüsiliselt otse lennujaamas kinni.
Krediitkaardipettused on järjest levinum kuriteovorm, ja nii nagu rõhutas Interpoli korruptsiooni ja finantskuritegude üksuse juht Sebastian Bley, ei ole internetti toksitud krediitkaardi andmed kunagi täiesti kaitstud, kuna järjest enam toimub kauplemine interneti teel, on üha levinum ka oma kaardiandmete usaldamine kaupmeestele. Enamik küllap ongi ausad, aga petised küsivad andmeid kuritegelikul eesmärgil.
Levinud on ka Eestis teada skeem - sularahaautomaatidest varastatakse raha varastatud kaardiandmetega. Nn skimming ehk kaardiandmete kopeerimine on ulatuslik varguse vorm, mida korraldatakse juba üleilmselt. Interpolile on teada juhtum, kus üle maailma varastati ühe operatsiooni käigus kuue tunniga suurem hulk sularaha - kõik kontod tehti ühekorraga tühjaks, mille kaardiandmeid teatud aja jooksul kogutud oli.
CEO kuriteod
Võrgustumine on viinud selleni, et inimesed ise annavad oma raha vabatahtlikult ja pahaaimamatult ära. Sellise pettusega tegelevad kurjategijad ei ole rumalad ega lihtsakoelised, vaid vastupidi – väga hea ettevalmistusega ning ka heade psühholoogioskustega kelmid.
Selleks valib kelm välja sobiva ettevõtte, viib end hästi kurssi, kes mille eest ettevõttes vastutab ja kellel on allkirjaõigus ning siis võetakse selle inimesega (sageli ettevõtte juht või ka finantsjuht – sellest ka nimetus "CEO kuritegu"; CEO (chief executive officer) tähendab eesti keeles tegevjuhti või juhatuse esimeest) ühendust, räägitakse usutav jutt, kuidas mingile ettevõttele on vaja ülekanne teha ning juht langebki manipulatsiooni ohvriks.
Sedasi kandis alles hiljuti Belgias ühe ettevõtte juht heauskselt kelmile üle 300 miljonit dollarit (umbes 267 mln eurot).
Sotsiaalsest manipuleerimisest on saanud globaalne äri. Aasias tegutsevad lausa kõnekeskused, mille tööks ongi raha välja petta. Paraku on Aasia seda sorti piirkond, kust välja petetud raha tagasi saada on pea võimatu. Näiteks on levinud, et Hiinas laenatakse oma pangakontot sõbrale ja siis
on võimatu kinni võtta, kelle raha ja kuidas sealtkaudu liikunud on. Seetõttu on kriminaalset tulu sealt sisuliselt võimatu kätte saada. Peamiselt petetaksegi raha välja Euroopa ettevõtetelt.
Mullu tegi Interpol Aasia kõnekeskustele haarangu, mille käigus vahistati 514 inimest ning pandi kinni 15 kõnekeskust.
Virtuaalne raha jääb tähelepanu alt välja Sebastian Bley selgitas, et Interpol tegeleb ka virtuaalraha (nt Bitcoinid) kasutamise jälgimisega, kuivõrd seda kasutatakse üha enam ebaseaduslikuks rahvusvaheliseks kaubanduseks.
"Valitsused seda ei kontrolli," tõi ta välja lünga, mis petistele meelepärane on.
Migratsioonikriisi mõjud
Interpoli sideohvitser Europolis, eestlane Lenno Reimand tõdes, et migratsioonikriis on avaldanud tugevat mõju ka majandusele. Ettevõtjad kasutavad migrante ära – neile makstakse mustalt, neile makstakse vähem kui kohalikele, neid kasutatakse illegaalse tööjõuna. Kõik selleks, et oma kulusid-tulusid optimeerida. Migrandil hääl puudub - ta vajab seda raha, et tagasi maksta sellele, kes talle kuluka "pakettreisi" Euroopasse müüs ehk siis maksab oma smugeldajatele katust.
Majanduskurjategijaid takistavad riigipiirid üha vähem. See äri on globaalne. Nii näiteks kasutatakse salakaubaveoks ära Amsterdami, Antwerpeni ja Rotterdami sadamaid, samamoodi ka Türgi sadamaid, mis viivad kokku salakauba pakkujad ja EL-i turu. Balkani maad on aga salakauba
transiidiks sobivad. Dubai aga on maksupettuste ja rahapesu kese, sealt saab alguse ka EL-i jõudvate salasigarettide vedu.
"Rahapesu uurimiseks peab olema väga kõrge usaldustase riikide vahel," rõhutas Reimand. Koostöö peab tema sõnul puudutama nii taustakontrolli, ohtude tõkestamist kui ka hoolsuskohustust, mille seadus paneb.
Üheks suuremaks ohufaktoriks pidas ta korrumpeerunud ametnikke, kes mõjutavad oma valeütlustega ka kohtuprotsesse. Seetõttu peab ta vajalikuks suunata jõud riikidevahelisele koostööle, et tõkestada rahvusvahelist salakaubavedu.
"Meie piirkonnas on parim õiguskoostöö," hindas ta Eesti ja Soome vahelist infovahetust majanduskuritegude uurimisel siiski tunnustavalt.
Pealtnäha ontlik
Reimand kinnitas, et kriminaalseid organisatsioone on raske avastada, sest neil on tegutsemiseks seaduslik struktuur. Ettevõtte töötajad ei pruugi sageli teadagi, et nad töötavad seesuguses organisatsioonis ja neid juhivad kurjategijad.
Niisugused ettevõtted teevad sageli koostööd ka igati korralike ettevõtetega, nii aitavad ka tavalised ettevõtted kuritegelikel organisatsioonidel omakorda raha teenida.
Sedasi soetavad kuritegelikud organisatsioonid omale suuri andmebaase ning kasutavad neid ära pettuseks. Spämmimise ja andmete õngitsemise teel saadakse kätte inimeste isikuandmed, mis nood pahaaimamatult ise välja annavad, ning siis juba kasutatakse nende andmeid võltsdokumentide
vormistamiseks.
Interpol on täheldanud, et sageli ei olegi kriminaalsed organisatsioonid mingi suurema võrgustiku osad, vaid tegutsevad autonoomselt ja pakuvad ausatele ettevõtetele oma teenust näiteks projektipõhiselt. Näiteks imbuvad kurjategijad traditsioonilistesse tööstusharudesse ja pakud nn
maaklerteenust. Sedasi saavadki nad ligipääsu tohutule andmehulgale, mis aitab neil juba andmevarguse tulemusel identiteedipettusi toime panna.
Seetõttu ei ole ettevaatus äripartnerite valikul kunagi liiast.
Toimetaja: Marju Himma