Ministeerium: seksuaalkuritegudest teada andjate arv võiks olla suurem
Mullu registreeriti Eestis üle 300 seksuaalkuriteo ja valdav osa neist oli toime pandud alaealiste suhtes. Sotsiaalministeeriumi arvates oleks see number ehk suuremgi, et vägivalla ohvrid julgeksid endast teada anda ja rääkida.
Valdav osa registreeritud seksuaalkuritegudest oli toime pandud alaealiste suhtes. Samuti oli enamikel juhtudel ohvriks naine või tüdruk ning kuriteo toimepanijaks mees, vahendasid ERRi raadiouudised.
Seksuaalvägivalla kogemusest tekkinud psühholoogilised traumad on väga tõsised ja pikaajalised ning need kahjustavad oluliselt ohvrite edasist elu ja toimetulekut. Seksuaalvägivalla ohvri abistamine nõuab eriliselt tundlikku abi, meditsiinilist hoolt ja traumatuge, rõhutas sotsiaalminister Helmen Kütt täna Tallinnas toimuval seksuaalvägivalla ohvrite abistamisele pühendatud konverentsil oma videopöördumises.
"363 registreeritud seksuaalkuritegu. Eesti kontekstis on see ikkagi päris suur hulk inimesi. Lisan sellele numbrile veel selle, et 135 vägistamisjuhtu oli eelmisel aastal ka," ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
Eesti väljakutsed on ennetuse vähesus ja hoiakud seksuaalvägivalla suhtes ühiskonnas üldiselt. Kujunenud nii, et seksuaalvägivalla ohvrit süüdistatakse tema vastu toime pandud kuriteos, on arusaam, et kallaletungi põhjustab kannatanu käitumine või välimus, see aga vähendab kurjategija vastutust oma teo eest.
Suurbritannia kogemusest kõneles pikki aastaid Cornwalli politseis uurijana töötanud Simon Snell. Ta rõhutas, et suur osa vägivallast sünnib kodudes, peres.
"Seksuaalkuritegude ohvreid saab tuvastada uute riiete ja asjade järgi, nende välimus võib muutuda, nad käivad kohtades, kus varem ei käinud või jäävad lausa kadunuks. Tihti hakkavad nad kasutama narkootikume ja joovad palju alkoholi. Nad ei pruugi ise arugi saada, mis tegelikult toimub," rääkis Snell.
"Laps, kes näeb vanemaid tülitsemas, võib arvata, et vanemad ei armasta teda, seetõttu läheb ta mujale tähelepanu ja hoolt otsima. Seksuaalkurjategijad jagavad lastele tihti enne kuriteo sooritamist 'kingitusi'," jätkas ta.
Snell näeks, et ka Eestis tõuseksid seksuaalkuritegude arv, sest see näitaks, et lõpuks ometi julgevad lapsed ja naised esitada ametliku kaebuse.
"See on küpse ühiskonna tunnus, et me julgeme neid kive liigutada ja öelda avatult, et siin on probleem, millega tuleb tegeleda. Isegi kui see toob meile statistikat juurde, sunnib see meie tegevust kriitilisemalt vaatama," selgitas asekantsler Kuuse.
Iga viies laps Suurbritannias kogeb hooletussejätmist või kuritarvitust. Nendeni lasteni on raske jõuda, tõdes Snell.
"Igal aastal kaob Suurbritannias 100 000 last või noort naist. Kaheksandik neist on saanud tõsiselt viga, neid seksuaalselt rünnatud enne, kui me nad leiame. Üks protsent vägivallaohvritest teeb enesetapu," rääkis Snell.
Enesetapuni jõuavad just seksuaalohvriks langenud poisid või noormehed. Simon Snelli sõnul on siin peamine probleem, et neil on kordades raskem politseid või sotsiaaltöötajat veenda, et neid on ära kasutatud.
Toimetaja: Maarja Roon