Eestis on tööd otsivate noorte osakaal Euroopa üks madalamaid, kuid töö leidmine raskem
Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute keskuse (RASI) projekti „Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad“ uuringust selgub, et kuigi Eestis on tööd otsivate noorte osakaal üks madalamaid Euroopas, on nende seas rohkem pikaajalisi töötuid.
Kui majanduskriisi ajal oli Eesti noorte töötuse määr üks Euroopa kõrgemaid, siis olukord stabiliseerus kiiresti. Praegu on tööd otsivate noorte osakaal taas üks madalamaid Euroopas.
RASI juht ja projekti eestvedaja Marge Unt ütles, et Eesti edulugu varjutab asjaolu, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on siin noorte seas enam pikaajalisi töötuid. 2013. aastal olid kaks viiest töötust noorest tööd otsinud juba üle aasta.
Eestis ei õpi ega tööta iga neljas hiljuti kooli lõpetanud noor, mis on sarnane Euroopa Liidu keskmisele.
Uuringust selgub, et töötus ja NEET-nooreks (Not in Education, Employment, or Training ehk noored, kes ei õpi, tööta ega osale tööga seotud koolitustel) olemise risk on tugevalt seotud haridustasemega.
Seda tõendab asjaolu, et enam kui pooled vaid põhikooli lõpetanutest oma karjääri alguses NEET-id. Kõrgharidusega inimeste seas on see osakaal pea kolm korda väiksem.
Kuigi Euroopas laiemalt iseloomustab noorte tööturule sisenemist sageli ebakindlus: ajutine või osa-ajaga töö ning vahelduvad töö ja töötuse perioodid, siis Undi meelest on Eesti selles osas erand.
Undi sõnul on ajutised töölepingud siin vähelevinud ja enamasti seotud katseaja või töötaja enda sooviga.
Eesti noored on pigem kas tööturul sees või töötuturult väljas: kes on sees, on seda tõenäoliselt ka edaspidi. Need, kel on tööturule sisenemisega raskusi, seisavad silmitsi ohuga jääda töötuks pikaks ajaks.
Eesti noorte varasele karjäärile kolm aastat pärast kooli lõpetamist on iseloomulik, et vaid veidi enam kui pool sellest ajast käiakse täisajaga tööl, mis on Euroopas üks madalamaid näitajaid.
Täisajaga töötamise kõrval ollakse selle perioodi vältel sagedasti ka pikaajaliselt töötu. Umbes kolmandikku kooli lõpetamisele järgnevast perioodist iseloomustab mitteaktiivsus, mil ei töötata ega õpita, ning seda esineb sagedamini noorte naiste puhul.
Toimetaja: Merit Maarits