Eesti kohus vajab uusi kohtunikke, kuid konkursid luhtuvad

Video
Susann Kivi
23.03.2016 21:40
Rubriik: Eesti

Eesti kohtusüsteemi on ees ootamas ulatuslik põlvkonnavahetus, kuna lähiaastatel võib ligikaudu neljandik kohtunikest jääda pensionile. See tähendab, et hiljemalt 2020. aastaks on Eestil vaja palju uusi kohtunikke.

Uute kohtunike leidmiseks hakkab valitsus homme arutama esimesel juulil jõustuma plaanitud seaduseelnõu, mis teeks kohtunikuametisse kandideerimise paindlikumaks. Kohtunike leidmine on juba praegu keeruline. Näiteks aastatel 2010 kuni 2014 suudeti konkursside kaudu täita vaid 59 protsenti puudu olevatest kohtunikekohtadest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe sõnul pole kohtunike vähesus enam vaid Ida-Virumaa probleem - konkursid ebaõnnestuvad näiteks ka Harju maakohtus, kus varem pole kandideerijate vähesus mureks olnud.

"Me oleme olukorras, kus väga paljud kohtuniku konkursid luhtuvad seetõttu, et osalejaid on vähe. Ja üks põhjus, mida me siin näeme, ongi see, et eri õiguselukutsete liikumine on tehtud põhjendamatult raskeks," nentis Pikamäe.

Uue seaduse järgi ei peaks varem näiteks prokurörina töötanud inimene kohtunikuks kandideerimisel kohtunikueksamit sooritama, sest uus süsteem tunnustataks edaspidi kohtusüsteemi, advokatuuri ja prokuratuuri õigusalaseid eksameid.

Kohtuniku ametioskuste õpetamine toimuks lühikese perioodi jooksul pärast ametisse asumist. "On igati tervitatav, kui õigusemõistmise juurde saavad inimesed, kellel on eelnevad kogemused menetlusosaluse rollist, kes teavad seda, kuidas käib kohtueelne menetlemine, kes teavad seda, kuidas käib kaitse. Kõik need eelnevad kogemused tulevad kohtunikule ainult kasuks," leidis riigikohtu esimees.

Nii riigi peaprokurör Lavly Perling kui ka advokatuuri esimees Hannes Vallikivi ütlevad, et uus seadus tugevdaks õigussüsteemi tervikuna.

Vallikivi hinnangul viiks advokaatide töökogemus kohtutesse praktilisemat õigusalast kogemust."Igal juhul, selline suurem liikuvus tuleb ka meile, advokaatidele ja advokatuurile kindlasti kasuks," märkis Vallikivi.

Perlingu sõnul võiks liikumine eri õiguselukutsete vahel tugevdada konkurentsi, mistõttu oleks tulevikus rohkem kohtunikuks saada soovivaid juriste.

"Kõik süsteemid saavad endale motiveeritumad inimesed, sest kui sul on võimalik liikuda ehk las minna mujale pikemaks ajaks või lühemaks ajaks, siis inimesed lihtsalt on motiveeritumad. See toob erinevatesse harusesse juurde avatust ja arvamuste paljusust ja laiemat mõtlemist," arvas Perling.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Libauudised poliitikat mõjutamas

Maailmas räägitakse üha enam libauudistest, millega püütakse mõjutada ka poliitikat.
Teema oli kõneks USA valimiste eel ning viimati enne pühapäeval Itaalias toimunud põhiseaduslikku referendumit.
Sageli kahtlustatakse, et valeuudiseid vorbitakse Venemaal. Kas see on nii? Mida kujutavad endast digihõimud?
Vestlusringis osalevad kommunikatsiooniekspert Liisa Past, Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juht Raimo Poom (foto: EPL), ERRi meediauuringute osakonna juht Andres Jõesaar ja saatejuht Neeme Raud.

Kuulake 6. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus