Ligi 190 omavalitsust osaleb vabatahtlikult haldusreformis
Laupäeval oli tähtaeg, mil vabatahtlikult ühinevad omavalitsused pidid ametlikult alustama omavahel ühinemisläbirääkimisi, et vajalike protseduuridega õigeks ajaks ühele poole jõuda. Esmaspäevaks oli 213 omavalitsusest 186 teada andnud, et osalevad haldusreformis vabatahtlikult.
Selleks, et aasta lõpuks oleks selge, kes kellega ühineb, millist nime uus omavalitsus kandma hakkab ja mida kohalikud inimesed sellest arvavad, oli 1. oktoober see tähtaeg, mil pidid algama ametlikud ühinemisläbirääkimised, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Esmaspäeva seisuga pole ühinemisotsust langetanud viis omavalitsust: Luunja, Pala, Haljala, Kambja ja Tabivere. Kaheksa omavalitsust ei osale teadaolevalt ühinemisläbirääkimistel: Meremäe, Raasiku, Juuru ja Pöide ning Muhu, Kihnu, Vormsi ja Ruhnu, kes võivad taotleda reformis väikesaarte eristaatust.
Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul põhimõttelisi vastuseisjaid haldusreformile on vähe.
"Ongi üldine vastuseis ja loodetakse, et reform jääb tulemata, aga seda lootust ma küll kellelegi ei annaks," ütles Aas.
Ta tõdes, et on ka mõni üksik omavalitsus, kes on teinud ettepankuid naabritele, aga siiani pole partnereid leidnud. "Ma ise loodan, et lähipäevil ka sellised probleemid lahenevad ja ühinemisläbirääkimised laienevad," rääkis Aas.
Maaomavalitsuste liidu juhatuse esimees Kurmet Müürsepp selgitas, et on ka selliseid omavalitsusi, kus volikogu on laiali läinud, kuna rahvas tahab liitumist ühele poole, kuid volikogud on teinud ettepaneku mujale.
"Siis on veel grupp volikogusid, kes ootavad sundliitmist. Neil ei ole head lahendust, kuhu ja kellega liituda ja ootavad peaministri käsku, et nii on hea," lisas Müürsepp.
Teisipäeval hakkab riigkohus arutama 26 omavalitsuse kaebust tunnistada mõned haldusreformi seadusesätted kehtetuks.
Toimetaja: Merili Nael