Võistle "Agenda" presidendiralli mälumängus Eiki Nestoriga

Eiki Nestor joonistamas (Foto: jevi.ee)
15.08.2016 13:32
Rubriik: Eesti

Raadio 2 uudistemagasin "Agenda" alustab presidendikandidaate tutvustav mälumängusarjaga "Presidendiralli". Esimeses osas astub üles Sotsiaaldemokraatliku erakonna kandidaat Eiki Nestor. Igal kuulajal ja lugejal on võimalik võistelda siin interaktiivses mälumängus.

Raadio 2 ja ERRi multimeedikud pakuvad ka kuulajail ja lugejail võimalust kaasa mängida ning võrrelda enda teadmisi presidendikandidaadi omadega.  

Küsimused kandidaadile jagunevad viide teemakategooriasse:

Eesti asi (kõik oluline kodumaast)

Vaba riik (25 aastat taasiseseisvunud Eestit)

Välisilm (olulisemad sündmused ja nimed välispoliitikas)

Popkultuur (teemad, mis ennekõike kõnetavad Eesti noori)

Varia (siit ja sealt nurgast)

Iga õigesti vastatud kategooria küsimus annab 20 punkti, mis teeb maksimaalseks punktiskooriks 100. Mängu ehk ralli võidab enim punkte teeninud kandidaat. Head mängimist!

 

 

Mida rääkis presidendikandidaat Eiki Nestor Eeva Essele saates "Agenda"?

Esmalt presidendivalimistest ja kampaaniategemisest:

Eiki Nestor ütles, et kui presidendivalimised peaksid valijameestekogusse minema, on ta selleks valmistunud seni koos teiste kandidaatidega, kuid üksi pole ta vallast-valda erinevate valijameestega kohtumas käinud.

„Ma olen päris kindel, et kogu see presidendralli, mis ei ole selline otsevalimine nagu USAs, on mõjus ja hea, et tutvustada presidendikandidaate laiemale üldsusele. Küll olen ma teist meelt, et sellega annaks muuta 101 riigikogu liikme või valijameeste mõtteid. Neil on küllalt kindlalt teada, kelle poolt nad hääletavad riigikogus kui ka valijakogus.“

Nestor usub, et kui olla nii kaua poliitikas olnud nagu tema – 24 aastat – siis teda tuntakse piisavalt, et mitte teha eraldi kampaaniat. Endast kõneleda ja end tutvustada on tema hinnangul ilmselt vaja neil kandidaatidel, kes pole olnud poliitikas sedavõrd kaua.

Mis on Eesti inimesel muret?

Eesti inimese peamistest muredest kõneldes ütles Nestor, et laias laastus on need samad, mis on olnud aastaid. Praegu on kõige põletavamad teemad ikkagi ilmselt igapäevane toimetulek, sissetulekud, noortel inimestel õppimine.

Viimasel paaril aastal on aga üha enam päevakorda tulnud ka välispoliitika küsimused, mis on tõstatunud Ukraina kriisi ja Lähis-Idas toimuvaga.

Laiemat pilti vaadates näeb ta, et Eestil on saatusekaaslastest riikidega läinud väga hästi, ehkki Põhjamaade poole vaadates on meil veel pikk tee minna. Iseäranis peaks Eestis pöörama tähelepanu sellele, kuidas tagada inimestele võrdsed võimalused toimetuleksuks, töötamiseks ja hariduseks olenemata sellest, milline on inimese sotsiaalmajanduslik taust või elukoht. „Nende võrdsete võimaluste pakkumistega jääb Eesti riik Põhjamaadest maha, aga saatusekaaslaste riikidega võime end täitsa võrrelda,“ ütles Nestor.

Mida mäletate 20. augustist 1991?

Putši ajal korraldas Nestor koos mõttekaaslastega bussikoondises putšivastase streigi. „Streigi organiseerimine on kaunis tõsine töö ja see võttis kogu mu aja,“ rääkis Nestor, kes toona ei olnud veel tegev poliitikas.

„Kui Tartus, Pärnus või Viljandis oli seda lihtne korraldada, siis Tallinnas mitte nii väga.“ Kuidagi ei saanud aga lubada ka olukorda, kus transpordiametiühing oleks putši vastu streikinud, aga bussid sõidavad.

Abikaasa olla 20. augusti hommikul veel meelde tuletanud, et kuigi suvi on veel soe, tasub sooje riideid kaasa võtta. Nestor meenutab, et nii toona toimitigi: hommikul tööle minnes valmistuti kõigeks ettetulevaks, sest hommikul ei pruukinud teada, kuhu sa õhtul välja jõuad. „See oli võimas ja ilus päev,“ meenutab Nestor ja lisab: „Need on hetked, mis jäävad kõige rohkem südamesse.“

Eesti kõige suuremad välispoliitilised väljakutsed?

Eesti kõige suurem välispoliitiline väljakutse on Nestori hinnangul avatud demokraatliku maailma ühtsus.

„Kõik see, mis on selle suuremat koostööd tegeva Euroopa ja läänemaailma vastu suunatud, on Eestile kui mitte ohtlik, vaid ka lausa kahjulik. Kõige suurem välispoliitiline väljakutse on see, et ei tuleks tagasi 1930ndad aastad, kus kõik riigid ajasid oma asja, kus meil olid küll sõbrad, kuid ei olnud liitlasi.“

Need ohud ei ole ka praegu kuhugi kadunud, nentis Nestor. Presidendil on võimalik neil teemadel kaasa rääkida rohkem kui nii mõnelgi teisel poliitikul.

Toimetas
Eeva Esse, Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus