Krossirajale traate pannud ja sõitjat vigastanud vanamees pääses 200 euro tasumisega

Video
Mihkel Kärmas
11.05.2016 20:37
Rubriik: Eesti

Paar aastat tagasi tekitas suure ažiotaaži, kui salapärased tegelased tõmbasid algul Männiku ja siis Jõelähtme krossiradadele traate, harrastajad neisse ohtlikult sisse sõitsid ja võinuks peast ilma jääda.

"Pealtnägija" tõi täna avalikkuse ette, et ühel juhul saadi giljotiini panija kätte, aga ta pääses sisuliselt puhtalt: kaks aastat kestnud menetlus lõpetati hiljuti avaliku menetlushuvi puudumisega

51-aastane Margus Pihlakas ostis esimese krossitsikli kuus aastat tagasi ja käib Tallinna külje all, Männikul sõitmas keskmiselt kord-kaks nädalas. Saku valla koosseisu kuuluvate liivakarjääride juures ning kaitseväe harjutusalal on ametlikud moto- ja maastikuratta rajad, mida kokkuleppel kaitseväe ja karjääri haldajaga kasutavad peamiselt kaks motoklubi.

Tegu on just ideaalse kohaga enduro ehk mootorratta off-roadi jaoks. Kuid ülemöödunud kevadel märgati, et trassidele tekkisid ebaloomulikud tõkked. Alguses leiti rajalt puuderisu, mis enduromehi ei sega, sest neile pigem meeldivad n-ö looduslikud takistused. Leiti ka kalavõrkude jäänuseid, hiljem juba traate puude vahele tõmmatuna.

Ühel päeval avastati, et vanemaealine mees käib metsavahel sõitjaid luuramas. Küsimusele, kas tema on rada erineval moel risustanud, vastas mees jaatavalt ja teatas, et ei soovi, et mootorratastega seal sõidetakse. Motomehed hoiatasid mees, et tema läbimõtlematud teod võivad viia traagiliste tagajärgedeni. Nagu hiljem selgus, mees palvet kuulda ei võtnud.

Sündmused võtsid dramaatilise pöörde 2014. aasta juuni lõpus, kui Margus tegi koos grupi oma klubi liikmetega trenni 25-kilomeetrisel ringil ümber karjääri ja Raku järve.

"Jõudsin vast sõita kiirusega 20-30 km/h. Viimasel hetkel märkasin mingisugust roostes asja rindkere kõrgusel. Ja siis mälu kadus mingiks ajaks," rääkis Margus Pihlakas

"Kui mälu taastus, siis tõusin püsti ja märkasin, et kahe männi vahele oli seotud 3-4 millimeetri paksune terastraat, mis oli kahelt poolt ära sõlmitud, et isegi minu rohkem kui sajakilone kehakaal ei suutnud seda lahti rebida. See paiskas mind lihtsalt maha ja kukla peale kukkudes kadus teadvus," meenutas motomees.

Mehe päästis see, et tal oli hea kaitsevarustus ja võrdlemisi väike hoog sees. Järgmisel päeval läks kahe lapse isa EMO-sse. kus fikseeris vigastused, ja kirjutas avaldusel politseile.

Politsei reageeris kohe, rada käidi üksipulgi läbi ning paari nädalaga oli ka huligaan tabatud, kelleks osutus 75-aastane Anatoli, kes töötas karjääris valvurina.

Ringkonnaprokurör Anneli Lumiste sõnul selgitas Anatoli, et on metsaalusel käinud lapsest saati ja ta ei teadnud, et mootorratturitel on õigus selle raja peal sõita.

"Talle tundus, et oma tegevusega nad rikuvad seda metsaalust. Muuhulgas ta viitas ka sellele, et seal samblas oli mitu linnupesa ja ta kohtas seal metsaaluses, siis kui ta seal jalutamas käis, konkreetselt ka mootorrattureid, kellele ta tegi märkuse, ütles, et sõitke kusagil mujal, et kus on palju parem rada," rääkis prokurör.

Harrastusratturist Ahti Kuuseväli, kes on ametilt advokaat, ütleb, et inimesi võib küll häirida mootorrataste mürin, aga tegelikkuses oli tegu omakohtuga, seejuures väga ohtlikuga.

Kui asja menetlenud prokuröri sõnul oli tegu sisuliselt arusaamatusega – valvur ei teadnud, et rajal tohib sõita ega saanud motomeeste jutust aru – siis ratturite sõnul polnud see nii süütu midagi.

Juba kuu pärast juhtumit püüdis prokurör asja ära lõpetada, sest Marguse vigastused ei olnud eluohtlikud, Anatoli oli eakas, varem karistamata, põdura tervisega, kahetses tehtut ja lubas motomeeste ees vabandada.

Motomehed vaidlustasid aga lõpetamise, väites, et tegu oli tapmiskatsega, viidates sarnastele fataalsetele juhtumitele maailmas.

Pärast pikki vaidlusi ja edasikaebamisi langetas Tallinna ringkonnakohus 26. aprillil, sisuliselt kaks aastat pärast vigastusega lõppenud juhtumit, lõpliku otsuse, millega jättis prokuröri seisukoha jõusse: asi lõpetati otstarbekuse kaalutlusel ja Anatoli peab tasuma 200-eurose rahalise kohustuse.

Isegi kui tegu oli eaka härraga, kes sai asjadest valesti aru, siis tahavad sõitjad jõulisemat signaali, et selline tegevus ei ole aktsepteeritav.

Kui Männikul oli traadiõnnetus 2014. aastal, siis 2015. aastal hakkasid samad asjad toimuma teisel rajal Jõelähtmel. Seal pole paraku tegijat tabatud.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!