Samost: riigiasutuste Tallinnast välja kolimise kavas on sõgedaid mõtteid
Vikerraadio saates "Samost ja Rumm" tõdes saatejuht Anvar Samost, et riigiasutuste kolimise plaanis on sõgedaid mõtteid, kuid nö küüditamine töökohtade järel on Eestis suunaga mujalt Tallinnasse toimunud viimased 20 aastat.
"Kui nüüd vaadata seda väga uljast Eesti kaarti, kuhu on laialijagatud erinevaid riigiasutusi ja isegi riigiettevõtteid, siis mulle tundub, et konflikt valitsuse ja nende inimeste vahel, kes on ametnikud või mõne ettevõtte töötajad, kes kuidagi ei taha saada küüditatud Kuressaarde või Narva, aina kasvab," nentis saatejuht Hannes Rumm.
Samosti sõnul on sõna küüditamine väga laetud termin ja tema kasutaks seda siinkoahl hoopis muus tähenduses. "Viimased 20 aastat on Eesti riik küüditanud inimesi Valgast, Võrust, Narvast, Kohtla-Järvelt, Haapsalust, Kuressaarest ja Pärnust Tallinnasse. Inimesed, kes on omaarust omanud püsivat tööd kuskil Lõuna-Eestis või Lääne-Eestis, Ida-Virumaal mõnes riigiasutuses ja saavad ühel päeval teada, et kulude kokkuhoiu ja juhtimise efektiivistamise eesmärgil nende kontor selles väikelinnaas suletakse, põhilised funktsioonid lähevad üle healjuhul ühte neljast suurest keskusest, milleks Eestis on Jõhvi, Pärnu, Tartu ja Tallinn. Mis nende inimeste pered ja nende ootused oma tulevikule nende kodukohas on pidanud üle elama," nentis samost.
Samosti sõnul saab nädala kestnud arutelust teha hämmastava tähelepaneku - millise halvakspanu ja kriitikaga suhtuvad Tallinnas elavatest riigiametnikest valdav osa sellesse, milline on elu väljaspool Tallinna ringteed.
"See on täiesti müstiline. Me oleme sel nädalal kuulnud, et väljaspool Tallinnat ei ole korralike koole, ei ole korralikke transpordiühendusi
Tallinnaga, ei ole korralike vabaaja veetmise võimalusi, ei ole korralike elamispindu, ei ole võimalik leida endale väärikat korterit või maja. Vabandust, aga needsamad inimesed, kes valdavalt seda sel nädala rääkinud on, kas nemad mitte pole vastutanud 20 aastat selle eest, et selline väga suur regionaalne erinevus Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel ei tohiks olemas olla. See on uskumatu ja suuremas osas see ka ei vasta tõele," nentis ta.
Rummi sõnul jääb omavalitsuste liitmisega suurusjärgus 700 ametnikku ilma tööta, mis tähendab, et nendel inimestel on tõsine probleem, sest on selge, et igale poole ei ole riigil riigiasutusi asenduseks läkitada.
Samosti sõnul on inimesed viimased paarkümmend aastat olnud valiku ees, kas kolida töökoha järel või leida uus töökoht.
"Siis tulebki inimestele ausalt öelda, kelle töökoht tahetakse Tallinnast välja kolida, et põhimõtteliselt me paneme teid samsugusesse olukorda, milles on need kümned tuhanded inimesed, kes sõidavad Soome vahet," märkis Rumm.
Samosti sõnul seda keegi ei varjagi. "Kui vaadata kolimise nimekirja, kus Eesti Loto taheti kolida Kuressaarde ja geniaalne lüke, kus haridusministeerium kolitakse Tartust Tallinnasse tagasi, siis mul on tunne, et kuskil on olnud üks või mitu kavalat inimest, kes "Jah, härra peaminister" vaimus on mõelnud, mida annaks teha, et kui see kava välja lekib, siis see näiks avalikkusele võimalikult sõge. Ja selleks tulebki sinna panna sisse - Eesti Loto Kuressaarde ja haridusministeeriumi kolimine Tallinnasse ja seda samas, kui haridusministeeriumi sihtasutused kolivad Tallinnast Tartusse," märkis Samost.
Rummi sõnul panid plaani kokku Urmas Reinsalu IRL-ist, Mihhail Korb Keskerakonnast ja Ivari Padar SDE-st, nautides töörahu ja vaikust.
"Ja iseloomulik on see, et kui veel eelmise valitsuse ajal kõik paberid lekkisid, kas pool tundi enne valitsuskabineti algust või hiljemalt pool tundi pärast, siis nüüd läks lekkega kuni kolm nädalat aega," märkis Rumm.
"Kas sa tõesti arvad, et Urmas Reinsalu ja Ivari Padar on nii nupust nikastanud, et nad kirjutavad haridusministeeriumi kolimise Tartust Tallinnase sisse? Kas sa tõesti usud seda?" küsis Samost kaassaatejuhilt.
Rumm nentis, et ta ei tea, miks Reinsalu, Korb ja Padar seda tegid, kuid nende autorlus sellel paberil on.
"Ma ei usu, et pärast seda, kui Urmas Reinsalu oma arvutis mingi faili kinni klõpsas, siis mõni ametnik sinna selle omavoliliselt kirjutas," arvas Rumm.
Samosti sõnul poliitikud reeglina ise ei kirjuta kunagi selliseid pabereid ja lasevad neid ametnikel kirjutada ja kindlasti on mõjukaid ametnikke, kes suudavad sinna oma ühe või teise mõtte sisse panna.
"Reeglina on need ametnikud, kes on mõne partei palgal," täpsutas Rumm.
"Ja see, et mõni ametnik on partei palgal, ei muuda teda kuidagi entusiastlikumaks mõtte suhtes, et võibolla ta järgmine töökoht asub näiteks Viljandis," märkis Samost.
Toimetaja: Marek Kuul