Ajalooprofessor Andrei Zubov: ajaloo mütologiseerimine ei ole ainult Venemaa probleem

Andrei Zubov (Foto: wikipedia)
1.06.2016 10:01
Rubriik: Eesti

Ajaloo mütologiseerimine, objektiivse vaate kadumine, mis segab ajaloost õppimist, on kõigi endise Nõukogude bloki riikide probleem, leiab üks Venemaa viimaste aastate tuntumaid Kremli režiimi propaganda vastu protestivaid ajalooteadlasi Andrei Zubov.

Zubov rääkis usutluses Postimehele, et ajaloo mütlogiseerimine ei ole ainult Venemaa probleem, vaid kalduvus sellele on ka näiteks Poolas ja Eestis ehk see on postsovetlikus süsteemis ühine probleem.

"Meil kõigil on suur soov luua rahvuslikke müüte, arvates, et see aitab," märkis Zubov ja lisas, et see on 19. sajandi nähtus.

Tema sõnul ongi Lääne-Euroopa riigid sellepärast sellest loobunud, aga endisest sovetipiirkonnast läks see demütologiseerimise euroopalik trend õigel hetkel, pärast II maailmasõda mööda ning nüüd ollakse tagasi rahvusliku romantismi ajajärgus, kuid see on ohtlik.

"Ohtlik Venemaale, aga sama ohtlik ka Baltimaadele, sest see segab objektiivset vaadet ajaloole," tõdes Zubov.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus