Vastu võetud maapõueseadus lihtsustab maavarade kaevandamise korda

Video
7.04.2016 18:44
Rubriik: Eesti

Valitsus kiitis heaks maapõueseaduse, mis peaks lihtsustama maavarade kaevandamise korda. Sisuliselt on kokku pandud täna kaevandamisseadusesse ja maapõueseadusesse kuuluvad sätted.

Keskkonnalubasid ja kaevandamislubasid hakkaks edaspidi välja andma ainult keskkonnaamet, vahet ei tehtaks enam riikliku ja kohaliku tähtsusega maavaradel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põlevkivi kaevandamise lubasid hakatakse pikendama senise 10 aasta asemel 30 aasta kaupa. Lõpp tehakse niiöelda tiigi kaevamise nime all maavarade kaevandamisele ning tulevikus tuleks ka tiigi kaevamine keskkonnaametiga kooskõlastada.

"Miks me sellest tiigindusest nii palju räägime, kui meil on täna olemas maaomanikud kes peavad vaeva nägama, et omale kaevandamisluba saada karjääris kaevandamiseks ja on inimesed, kes ütlevad et me teeme tiigi ja meil on see pinnas üle ja saavutavad oma materjali väiksemate kuludega et see vajadus on saada konkurentsis õiglus jalule," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus