Renoveeritud Pärnu ajalooline staadion teeb teistele silmad ette

Video
Ester Vilgats
10.07.2016 19:15
Rubriik: Eesti

Pärnu sportlaste ja spordisõprade kauaoodatud Rannastaadion sai lõpuks valmis ja laupäeva õhtul ka pidulikult avatud. Staadion ehitati sellesse mereäärsesse parki juba 1929. aastal, nüüdne on kolmas kord seda renoveerida.

Staadioni asukoht on unikaalne, tavaliselt rajatakse need paremini ligipääsetavatesse kohtadesse. Aga kuulsa Rannahotelli vastas asuval staadionil on oma võlu ja küllap leiab ka parkimisprobleemidele lahenduse. Tribüünil on 1500, staadioni hostelis poolsada kohta. Kujunduse sini-valged värvid valiti Pärnu lipu järgi. Viimane rahvusvaheline jalgpallimatš toimus seal 18 aasta eest, nüüd aga mängib Eesti seal augusti lõpus Maltaga.

"Kõik on hea, ilus muru, ja ütleme, et ega maailmas neid park-staadioneid enam jäänud ei ole. Ma arvan, et see on üks nendest pärlitest," kiitis staadionit endine jalgpallur, pärnakas Raio Piiroja "Aktuaalsele kaamerale".

Kinnituseks, et staadion vastab tänapäeva nõuetele, on Eesti Olümpiakomitee asepresidendi Tõnu Tõniste üle antud tunnustatud spordirajatise märk. Riigilt tuli staadioni 5,6 miljoni eurosest maksumusest miljon, ülejäänu on Pärnu linna raha.

"Siin on ikkagi täismõõtmetes jalgpalliväljak. Automaatne kastmissüsteem, mida on ainult kaks tükki Eestis - see on teine lisaks LIlleküla staadionile. Ja noh, millega kindlasti Pärnu staadion võib uhkustada võrreldes Lilleküla staadioniga, on umbes sada korda suurem ja selle võrra ka parem ekraan," tundis kultuuriminister Indrek Saar heameelt.

Võitlus selle nimel, et staadion linna omandusse saada ja korda teha, algas linnapea Toomas Kivimägi ajal, kes seda praegugi oma lapseks nimetab. Linnapea Romek Kosenkraniusele jäi asi lõpule viia.

"Augusti lõpus on siin tulemas rahvusvaheline kergejõustikugala, kus me näeme kõiki meie Eesti kergejõustikutähti. Just rääkisime jalgpalliliidu esindajatega, ja neil on plaanis sügisel veel siia mitu rahvusvahelist mängu tuua," kinnitas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

 

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus