Politsei jälgis salaja advokaadi ja kliendi kohtumist
Advokaadid tegid märgukirja advokatuurile, kuna nn Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas võttis kohus vaatamata kaitsjate vastuseisule riigiprokurörilt tõendina vastu jälitusprotokolli, kus oli muuhulgas fikseeritud ka advokaadi ja tema kliendi kohtumise salajane jälgimine.
"Jälitusprotokollist nähtub, et politseitöötajad teades, et tegemist on advokaadiga, võtsid sisuliselt advokaadi jälgimise alla veel enne kliendiga kohtumist ja jälgisid seejärel tema kohtumist kaitsealusega," ütles vandeadvokaat Dmitri Školjar kohtuistungil.
“Mina olen kategooriliselt vastu,” kinnitas ka jälgimise all olnud vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski.
"Mina ei olnud jälitustoimingu subjekt! Seda enam, siiamaani ei ole mind isegi teavitatud, et minu suhtes jälitustoiming tehti,” märkis Jaroslavski.
Školjari sõnul võib selline politseiametnike tegevus rikkuda advokaadi usaldusväärsust, sest advokatuuriseadusega on ettenähtud advokaadi tagatised ning juhul, kui uurimisorgan sellega ei arvesta, siis võivad advokaadi tagatised muutuda formaalseteks, jättes klientide ja advokaatide õigused kaitseta.
Kohtunik Margot Mikler märkis, et tõendi vastuvõtmine ei välista selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel ning kohus annab oma hinnangu jälitusprotokollile seega hiljem.
Teisipäevasel kohtuistungil avaldati ja uuriti jälitustoimingu protokolli, millega fikseeriti vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kohtumine oma kaitsealusega, kuigi see peaks olema konfidentsiaalne.
Kuigi kohtuistungil vaidlesid kaitsjad selle protokolli avaldamisele vastu, siis esitas riigiprokurör Vahur Verte jälitusprotokolli kohtule ja kohtunik Margot Mikler lubas selle avaldada ja võttis tõendina vastu.
Nn Assar Pauluse kriminaalasja kohtuprotsessil õnnestus analoogilises olukorras advokaatidel kohtule ja prokrörile meenutada, et seaduse järgi on konfidentsiaalsed nii advokaadi ja kliendi kohtumise fakt kui ka vestluse sisu.
Kõnealune protokoll on skandaalne veel ühest aspektist. "Nimelt on samas protokollis fikseeritud, et politsei jätkas salajase jälgimisega ka siis, kui kahtlustatavad ületasid Eesti-Läti piiri ehk Eesti politseinike jälitustegevus jätkus ka Lätis, kuigi jälitusprotokollis on märgitud, et prokuröri luba jälitustegevuseks kehtib ainult Eestis," märkisid advokaadid eilsel kohtuistungil.
Kohtunik lubas jälituslubade seaduslikkust kontrollida.
Riigiprokuratuuri süüdistusega on kohtu ees 18 inimest, kellest enamikule pannakse süüks Haron Dikajevi (50) juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist.
Kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdistatakse Sergei Džavakjani (44), Tanel Mandelkorni (34), Grigori Bogatõid (37), Vitali Kaera (30), Sergei Niinemetsa (41), Eduard Oleinikut (49), Jevgeni Podolinskit (37), Sergei Primakki (41), Robert Raagi (41), Dmitri Sidorenkot (45) ja Arturi Simonovi (26).
Lisaks eelmistele on kohtu ees kelmuses süüdistatuna Aleksandr Varlamov, Aleksandr Dmitruk, Aleksandr Nikolajev ja Valeri Dementjev ning omavolilises sissetungimises süüdistatuna Irina Sõssujeva ja suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatav Andrei Jermolajev.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni mullu aprillis ja juunis. Dikajev peeti kinni mullu juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta 1. juulil vahi alla. Lisaks temale viibivad vahi all veel neli süüdistatavat.
Kriminaaluurimine käivitati 2012. aasta lõpus ning seda uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Kohtus süüdimõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest viie- kuni 15-aastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni 12-aastase vangistusega.
Toimetaja: Marek Kuul