Riik tahab piirata invakaartide väärkasutust

Video
19.08.2016 12:00
Rubriik: Eesti

Majandusministeeriumis välja töötatud liiklusseaduse muudatuste jõustumisel kaob muu hulgas võimalus kasutada juhil parkimiseks invakaarti siis, kui liikumispuudega inimest ennast kaasas pole.

Praegu seaduses sõnastatud pimeda või puudega inimese teenindamine on vaiete lahendamisel pakkunud liiga palju tõlgendamisruumi.

Liiklusseaduse praeguses käsitluses on vaietes teenindamise mõistet püütud laiendada ka juhtumitele, kui liikumispuudega või pime inimene ei asu sõidukis ning teda ei viidud kuhugi või ei toodud kuskilt.

Sellise olukorrana käsitleti näiteks liikumispuudega või pimedale inimesele ravimite või toidu toomist.

Õigusselguse tagamiseks on seadusemuudatuses mõiste „teenindamine“ asendatud sõnadega „vahetult transpordib“.

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles intervjuus Kuku raadiole, et muudatus annab järelevalge tegijale senisest tugevama positsiooni.

"Nüüd viiakse seadus jäigaks. Kui puudega inimest parkimiskohas üldse ei ole - teda pole toodud ega viidud - siis tegelikult parkimisõigust ka ei saa," märkis Sirk.

Tänane variant oli see, et kui oli puudega inimesele vaja poest leiba tooma, võis sisuliselt panna selle märgi välja ja seadus ei keelanud seda.

Siiski rõhutas Sirk, et inimese liikumispuue ei pruugi alati paista välja. "Ta ei pea olema ilmtingimata ratastoolis või karkudel. Puue võib olla ka inimesel, kes kõnnib kahel jalal, kuid ei ole võimeline liikuma korraga pikemat vahemaad."

Vahtralehe kohustuslikkuse kaotamist Sirk ei mõista

Juba eile kõneainet pakkunud algaja juhi tunnusmärgi ehk "rohelise vahtralehe" kohustuslikkuse kaotamist Sirk ei mõista ning ta ei näe midagi halba selles, kui sellised inimesed, kel seda kogemust on vähem, on natuke ka liikluses tähistatud.

"Ei saa minagi aru sellest huvigrupist, mis on suutnud ministeeriumile selgeks teha, et märgist on rohkem kahju või kasu või et temast üldse mingit kasu pole," kommenteeris Sirk.

Kõige olulisem argument, mille ministeerium kooskõlastamisele saatetud eelnõu seletuskirjas välja tõi, on sõiduõpetuse koolituse tasemetõus.

"Vahtraleht ei ole vajalik mitte selleks, et näidata, et inimene on vähe koolitatud, vaid tegelikult koosneb sõitma õppimine kahest poolest: üks on mehaaniline seaduste pähe õppimine ja pedaalide selgeks tegemine, teine pool on eluline kogemus," ütles Sirk.

Seda, et inimene õpib liikluses viibides olukordi hindama, ohtusid ette nägema ja õigesti käituma, pole juristi hinnangul võimalik üheski koolis õpetada, see peab tulema praktilise kogemusega.

Vandeadvokaat Sirk rõhutas "Aktuaalsele kaamerale", et autojuht omandab reaalse kogemuse siiski liikluses ja algaja juht peaks olema eristatud.

"See, kui ta oma esimesed kogemused saab sellisel viisil, et ka teised autojuhid ja ka politsei saab aru, et tal on veel kogemusi vähe, siis see on ainult positiivne ja siis me oskame ka hoiduda selliste autojuhtide eest ja ka andestada vigu," märkis ta.

Piirang, mis algajale juhile kehtima jääb, on kiirusepiirnag sõita 110 km/h alal 90km/h tunnikiirusega.

"Ma tegelikult ei näe mittemingisugust põhjust, miks ta peaks sõitma 20 km/h aeglasemalt, jäädes ju niiviisi ka teistele jalgu. Ja kui me ka võtame ära kohustuse kasutada algaja juhi tunnusmärki, siis võib see ka arusaamatuks jääda teistele liiklejatele," nentis Sirk.

Toimetas
Priit Luts, Liisu Lass, Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna raadio 2-s

foto
Agenda: kui kiusamine läheb internetti

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks otsustab keegi ühel hetkel teist internetis kiusama hakata ning kuidas peaks käituma kõrvalseisja, et õigel hetkel ohvrit märgata ja teda aidata? Selgitab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.


Küsime automüüjatelt, mida nad arvavad automaksust omaniku vahetumise korral.

Tehnikaminutites räägime Bam Margera äritegevusest Eestis.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!