18 aasta pärast saab geenikaardi sünnitusmajast kaasa
Aastal 2032 saab geenikaardi kaasa juba sünnitusmajast ning 80 protsendil inimestest on oma genoomisekveneeritudversioon taskus, usub geeniteadlane Andres Metspalu.
Kas aastaks 2032 on igal põlvepikkusel poisikesel genoom sekveneeritud ja Google Genomicsi andmebaasi otsimiseks välja pandud? Sellisele küsimusele vastas pühapäevases “Labori” saates Eesti Geenivaramudirektor Andres Metspalu.
“Kõigil, kes seda soovivad või kel ema lubab, tehakse juba sünnitusmajas see geenikaart ära,” usub Metspalu ja ta arvab, et umbes 80 protsenti inimesi ka tõesti seda teeb.
Alati jääb muidugi neid inimesi, kes ei hakka endale kunagi geenikaarti tahtma. Lisaks on selleks ajaks igal haiglal juba võimekus genoomi ise sekveneerida ning seda tehakse täiuslikumalt kui praegu, ehk et sekveneeritakse kogu genoom ja palju suurema täpsusega kui täna.
Iseasi on Metspalu sõnul, kuidas seda geenikaarti kasutada annab. Ta usub, et geenikaart võimaldab selleks ajaks saada aru põhilistest komplekshaigustest nagu südameveresoonkonna haigused, vähkkasvajad või levinumad vaimuhaigused.
“Nende põhimehhanismid on siis juba arusaadavad, kuid seal on nii palju seoseid ja keerulisi ristsidemeid, millest arusaamine ka 18 aastaga ei õnnestu. Ja kuidas töötab meie aju – ma arvan, et 18 aastat on liiga lühike aeg, et öelda.”
Sellest, millised tõved kimbutavad inimesi aastal 2032 ning kuidas meditsiin meid kauem elama suudab panna, loe lähemalt teadlaste tulevikusvisoone käsitlevalt leheküljelt “Visioon 2032”.
Kuula ka teisi teemasid, mis kõlasid 23. märtsi “Labori” saates.
Toimetaja: Marju Himma