Päästeameti tulekahjude põhjuste määramise jõudlus väheneb
Osana valitsuse kärpekavast väheneb päästeametis tulekahjude põhjuseid välja selgitavate menetlejate valveaeg üheksale tunnile ööpäevas. Mis muudatused päästeametit veel lähiajal ees ootavad, tehakse teatavaks homme.
Kui seni on Päästeameti menetlejad sõitnud tulekahju toimumispaika sõltumata kellaajast ehk valves oldi kakskümmend neli tundi ööpäevas, siis alates 1. aprillist töötavad menetlejad alates kaheksaks hommikul kuni kella 17-ni. Ida päästekeskuses 16.30-ni.
Menetleja ülesanne sündmuspaigal on tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamine. Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütles, et üldiselt jääb menetluskäik samaks ja ajal, mil menetleja ei tööta, koguvad sündmuspaigal tõendeid tuletõrjujad.
"Kui senimaani oli menetleja päästemeeskonna juhile või operatiivkorrapidajale lisaks, jääme nüüd lootma ainult sellele päästemeeskonnale, kes saab sündmuspaigalt kuumad jäljed kätte. Järgmisel päeval alustav menetleja võtab need andmed oma töö jätkamisel aluseks," selgitas Tammsalu.
Päästeameti tuleohutusjärelvalve osakonna eksperdi Kristel Mahoni sõnul toimub ligi kuuskümmend viis protsenti tulekahjudest väljaspool tööaega. Sestap on ka menetlejad seni olnud valves kogu ööpäeva, et juhul, kui ilmneb kuriteokahtlus, saaks tõendeid koguda kohe kuumadel jälgedel.
Samas rõhutas Mahon, et juhul, kui tulekahjus on kannatanuid või päästjatel tekib kahtlus, et tegemis võib olla kuriteoga, kutsutakse asja menetlema ka politsei.
"Kui näiteks öisel ajal, kus menetleja ei reageeri, toimub kuritegelik sündmus, on meil politseis olemas valvegrupid. Ka menetlejad kaasasid politsei valvegruppi, et taolisi sündmusi lahendada," lausus Mahon.
Jõudlus väheneb, andmete kogumise võimalus kahaneb
Päästeamet ei pruugi aga suuta muudatuste tõttu tulekahjude põhjuseid senises mahus välja selgitada, tõdes Alo Tammsalu.
"Kindlasti iga selline töökorraldus, kus me vähendame võimalust saada andmed täpselt nende tekkimise ajal kätte, võib ohustada ndmete kvaliteeti. On võimalik ja reaalne, et tulekahjude sündmuste põhjusi ei suuda me enam niipaljudel juhtudel kindlaks teha," ütles ta.
Kindlustusselts: tulekahjude põhjuseid ei suudeta juba praegu alati väja selgitada
Kindlustusseltside liidu juhatuse esimees Mart Jesse peab muudatusi päästeameti töös murettekitavaks, seda enam, et tulekahju põhjuste väljaselgitamisega on tema sõnul probleeme juba praegu.
Kui ei ole võimalik tuvastada tulekahjude põhjuseid, siis venib kindlustusandjate juures kahjukäsitlus, jäävad algatamata kriminaalmenetlused, vastutusele võtmata süüdlased jne, jne.
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu märkis, et menetlejate valveaja vähendamine on osa suurematest ümberkorraldustest, mis päästeametil lähiajal teha tuleb.
"Peame ju kogu aeg vaatama, kuidas võimalikult väiksemate ressurssidega oma ülesandeid täita. Ei ole saladus, et kõik riigiasutused peavad oma koosseise kärpima. See on n-ö üks osa ümberkorralduste ettevalmistustest," lausus Tammsalu.
Mis ümberkorraldused päästeametit veel ees ootavad, jätab Alo Tammsalu esialgu saladuseks, kuid lubab selle teatavaks teha homme. Nimelt käivad Tammsalu sõnul veel viimased läbirääkimised nii siseministri kui ametiühingutega.
Samuti ei saa ta veel öelda, kui palju inimesi peab päästeametist lahkuma. Miinimumprogrammis oli Tammsalu sõnul sellel kohal number neliteist.
Toimetaja: Greete Palmiste