Läti president intervjuus ERRile: meil on vaja pataljoni suurust NATO üksust igasse Balti riiki
Läti vastne president Raimonds Vejonis ütles intervjuus ERR-i ajakirjanikule Tarmo Maibergile, et igasse Balti riiki on vaja pataljoni suurust üksust, samuti Poola praeguse 150 sõduri asemel. Vejonis kinnitas, et Lätil on nn roheliste mehikeste stsenaariumi korral lahendused olemas.
Te olete Eestis varemgi olnud. Kelleks te Eestit peate: sõber, liitlane või midagi muud?
Olen Eestis korduvalt käinud eri ametites. Alguses keskkonnaministrina, hiljem kaitseministrina. Olin kolm aastat parlamendisaadik, ühtlasi Balti Assamblee asepresident, mis tähendab, olen siin mitu korda olnud. Eesti on meie lähedasemaid sõpru ja partnereid kaubanduses ja sõjalises koostöös. Viimase aasta jooksul, kui Ukraina olukord eskaleerus, Krimm annekteeriti, siis kolme Balti riigi koostöö suurenes. Oleme tõelised partnerid.
Tahaksin seda kaitseteemat puudutada. Paar aastat tagasi ütles meie kaitsevägede juhataja, kindral Ants Laaneots, et Eesti kaitsmisel on suurimaks probleemiks Läti kaitsevõimekuse puudulikkus. Kuidas nüüd on?
Võib-olla mitu aastat tagasi oli meil probleeme kaitsevõimekusega, kuid põhjus oli see, et me ei täitnud nõudeid. Me ei täitnud 2 protsendi nõuet SKP-st ja Eesti on hea näide, kuidas tuleks kogu aeg teha. Lätis on mõtlemine täielikult muutunud ning julgeolekuküsimused on meie jaoks väga tähtsad. Meie parlament kiitis eelmisel aastal heaks riigikaitse rahastamise, et jõuame 2 protsendini aastal 2020, kuid sel aastal otsustasime, et peame jõudma selle eesmärgini 2018. aastal.
Miks nii kiiresti?
Reaalne olukord ja väljakutset esitav julgeolekuolukord Euroopas ja eriti Balti regioonis. See on põhjus, miks otsustasime, et on vaja investeerida rohkem ja kiiremini oma kaitsesse. Viimase pooleteise aasta jooksul tegime palju. Arendasime uusi võimekusi nagu õhukaitse. Tugevdasime rahvuskaarti, arendamise eriüksusi, alustasime maavägede mehhaniseerimisprotsessi. See tähendab, et lõime palju uusi võimekusi ja tugevdasime seniseid. Üks asi veel ehk vastuvõtu võimekus, investeerime palju infrastruktuuri, sest kogu Balti regiooni jaoks on vaja rohkem NATO jõudu. Riigi vastuvõtuvõime on meie jaoks üks peamine ülesanne.
USA kaitseminister Ashton Carter ütles Tallinnas, et Balti riikidesse paigutatakse raskerelvastust. Aga sõdurid? Kui palju sõdureid teie tahaksite saada NATO-lt?
Oleme NATO-s arutanud üksuste kohalolekut regioonis. Sõnadest "alaline" või "nii kaua kuni vaja" on viimane variant NATO riikide kasutuses. Kui rääkida NATO üksuste regioonis, siis nõustun meie vägede komandöriga, et meil on vaja pataljoni suurust üksust igasse Balti riiki ja ka Poola praeguse 150 sõduri asemel.
Aga piir. Kui hästi on teie piir kaitstud?
Meie piir on ehk paremini kaitstud kui Eesti oma, sest meil pole juhtunud sellist asja nagu teil Kohveriga. Toetame Eestit Kohveri väljanõudmises ja Venemaaga probleemi lahendamises. Piirist rääkides, esiteks on vaja lõpetada piiri markeerimine looduses. Järgmisel aastal lõpetame selle protsessi. Praegu peame piiri puhastama. Sellega oleme juba alustanud, kuid samas peame tugevdama piiri julgeolekut. Peame tõstma piirivalvurite palku, ostma lisavarustust ja sensoreid. Üks otsus oma eelmises ametis kaitseministrina oli, et alustame piirivalve relvastamist.
Leedu otsustas taastada ajateenistuse. Kas te teeksite sama või te ei toeta seda?
See pole meie eesmärkide nimekirjas. Jätkame professionaalse armee arendamist. Usume, et hästi varustatud profiarmee on tugevam kui ajateenijate oma. Teiseks, kui tahad luua uut süsteemi, siis tuleb palju investeerida süsteemi. Ajateenistuse taastamine tähendaks uut haridussüsteemi, väljaõppesüsteemi ja lisaohvitsere, kes hoolitsevad noorte aega teenivate poiste pärast. Praegu muuta seda tähendaks kaitseväe nõrgestamist. Kolmandaks, kui hüpoteetiliselt rääkida sõjalisest agressioonist, siis kõige tähtsam on reageerimise aeg ehk kui kiiresti jõuame sõjalisele agressioonile reageerida. Profiarmee reageerimisaeg on kordades suurem kui ajateenijate oma.
Kuid siiski, kui teil oleks ajateenijate ja professionaalne sõjavägi ehk pool mõlemast.
Ei. Meil on profiarmee ja rahvuskaart. Viimane tähendab vabatahtlikke, kes on tõeliselt valmis väljaõpet saama ja osalema riigikaitse süsteemis. Sa võid osaleda rahvuskaardis. Sa oled nagu profisõdur. Alustasime sel aastal ka reservide kasutamist. Nad on juba muutnud oma ametit ning räägime umbes 17 000 inimesest, kes on valmis igasuguseks olukorra eskaleerumiseks.
Mis on Läti plaan roheliste mehikeste jaoks?
Meil on olemas protseduurid, kuidas rohelistele mehikestele reageerida. Selle stsenaariumi võimalus on üpris madal, sest ma ei usu, et Venemaa proovib samasugust stsenaariumi veel kord Balti riikides. Kõik institutsioonid: kaitsevägi, kaitsepolitsei, politsei on valmis sellisteks stsenaariumiteks. Korraldasime ka õppusi. Nagu ütlesin korduvalt, kui meil on selline olukord, siis lahendame selle, kas või tulistame neid rohelisi mehikesi.
Pärast valimisi ütlesite, et tahate parandada suhteid Venemaaga, kuid praegu pole tingimused õiged. Usute, et on olemas võimalus suhted parandada?
Arvan, et kogu Euroopa ja maailm usub, et näeme päeva, mil naaseme normaalse läbikäimise juurde. Praegu pole selleks eriti võimalust ja tegelikult päris võimatu. Kui üks pool ehk Venemaa jätkab rahvusvaheliste regulatsioonide rikkumist ja toetab separatiste Ukrainas, samuti Krimmi annekteerimine, siis loomulikult on head suhted Venemaaga võimatu. Kuid usun, et kui oleme lahendanud Ukraina olukorra ja see riik on tõeliselt vaba riik ilma Vene üksusteta oma territooriumil, siis...
Te kõlate liiga optimistlikult, vabandage mind.
Ma ei ütle, et see juhtub sel või järgmisel aastal. See võib juhtuda mitme aasta pärast. Läti on huvitatud headest suhetest Venemaaga, sest meie majandus toetub nendele suhetele.
Kuidas te kirjeldaksite suhteid Venemaaga: jahedad, külmad, soojad?
Külmad suhted.
Kui president Putin kutsuks teid võidupüha paraadile, kas te läheksite?
Ei. Ei lähe.
Mida teie arvates peaks Kreeka tegema, sest nad pole teinud midagi sellist nagu teie kriisi ajal?
Meil oli valus kogemus majanduskriisi ajal. Tegime oma kodutöö ära, vähendasime kulutusi, palku, inimesi avalikus sektoris, vähendasime sotsiaalprogramme. Näitasime oma eeskuju, et on võimalik selliseid otsuseid teha. Kui rääkida Kreekast, siis nemad peavad sedasama tegema.
Teie jaoks ei valmista pettumust, et üks riik võitleb rahvusvaheliste kreeditoridega? Ehk oleks Läti pidanud tegema sedasama.
See pole õiglane riigi vastu, kes on juba langetanud kriisi ajal raskeid otsuseid. Kreeka peab esitama programmi, kuidas nad vähendavad kulutusi, kujundavad eelarvet ning mis saab palkadest, pensionidest. Euroopa ja eurotsooni otsused sõltuvad nende ettepanekutest. Iga ettepanek peab olema usaldusväärne. Euroopa peab uskuma, et Kreeka käitub nii. Kui ei, siis vabandage...
Nad läheksid eurotsoonist välja?
Jah.
Räägime pagulastest. Enamus Läti poliitikutest oli vastu pagulaste kvoodisüsteemi kehtestamisele ja nüüd otsustas valitsus, et 250 on see arv, mille Läti suudab alla neelata. Kas see on õige arv või kui mõelda solidaarsusele, siis tuleks ehk rohkem vastu võtta?
Esmalt tuleb rääkida solidaarsusest. Kõik Euroopa Liidu riigid peavad osalema probleemi lahendamises. Alati võib rääkida numbritest: 250, 500, 1000 on õige või mitte. Peame olema solidaarsed ja aitama probleemi lahendama. Samal ajal pole ma kindel, et see lahendus on parim. See on ajutine ja kiire lahendus, sest see ei lahenda pagulaste probleemi. Räägime 60 000 põgenikust, kuid reaalsuses on neid üle miljoni. See tähendab, et aitame lahendada väga väikest osa. Euroopa peab lahendama probleemi allikafaasis. Näiteks investeerida eri arenguprogrammide kaudu riikides, kust pagulased alustavad oma teekonda Euroopasse. See tähendaks parema majandusliku olukorra loomist, kust keegi ei taha enam lahkuda. Kui see on sõjaline konflikt, siis Läti osaleb Malis, KAVis proovisime, sest see lahendab põgenike voolu Euroopasse. Võime investeerida julgeolekusüsteemi või piirivalvesse riikides, mis asuvad Põhja-Aafrikas. Nemad võivad selle probleemi ise lahendada.
Üks küsimus, mis mul mõttes oli. USA ülemkohus otsustas, et samasooliste abielu on Ameerika Ühendriikides lubatud. Milline on teie nägemus: samasooliste abielu, tsiviilpartnerlus või mingi muu võimalus?
Ühiskond ja poliitikud peavad olema tolerantsed. Enamik neist on. Samal ajal on vaja langetada otsuseid, mis pole kerge. Oleme konservatiivsemad ja suletud ühiskond, mis põhineb traditsioonilistel perekondlikel väärtustel. Poliitikute jaoks on raske langetada otsust, olles ise sellest kogukonnast väljas. Praegu pole meie ühiskond ega poliitikud selliste otsuste jaoks valmis. Me vajame rohkem ühiskonna ja poliitikute harimist sel teemal.
Kas teie hakkate seda harimist juhtima?
Jah. Jah, võin küll seda teha. Üks minu eesmärk on tolerantsi tõstmine ühiskonnas.
Tolerantsusega jätkates, teil on päris palju kodakondsuseta inimesi. Mida saate teha? Siin Eestis on põhimõtteliselt sama asi, et venelased elavad oma meedia mõjusfääris ja nad ei puutu nii palju eestlastega kokku. Kuidas teie lõhet saate ületada?
Probleem on ajaloo tõlgendamises ja keeles. Noorte jaoks pole keel enam probleem. Lätis räägivad vene päritolu noored läti keelt väga hästi, neil on väga head administratiivkarjäärid. Noorte jaoks pole keele küsimus tähtis, see on probleem vanemate jaoks. Seda saab osaliselt lahendada nende väljaõpetamises ja harimises. See pole kerge. See on endiselt probleem. Mis puutub ajaloosse, siis peame rääkima erinevatest ajaloolistest faktidest Läti ja Nõukogude Liidu kohta. See on ehk suurem mure meie poolel, sest Lätis me ei räägi nii palju oma ajaloost. Peame rohkem rääkima ajaloolistest kuupäevadest, mis on vahel isegi rahvusvahelises plaanis vastuolulised.
Vahel proovitakse näidata, et kui oled mitte kodanik, siis pole sa lojaalne Lätile. Reaalsuses see pole nii. Meil on mitmeid uuringuid, mis näitavad, et 60 protsenti mittekodakondsetest on lojaalsed riigile. Üks kolmandik neist on valmis Lätit kaitsma relv käes.
Rääkisite ajaloo õpetamisest mõlemale poolele. Millises keeles? Tean, et teie räägite mõlemat keelt, aga millises keeles tuleks õpetada?
Mina räägin vene keeles, kui on vaja esineda vene telekanalis või programmis.
Te sündisite Venemaal. Teil on sugulased Venemaal. Kas te ei karda, et võib tekkida mingi väljapressimise vorm Venemaalt teile?
Sündisin Venemaal siis, kui isa oli ajateenistuses. Mu emal on endiselt sugulasi, õde Venemaal, kuid see ei loe. Nad ei saa avaldada mõju või välja pressida mind või mu riiki.
Te külastaksite oma tädi, kui olete president?
Ei, ma ei ole külastanud oma tädi. Viimati oli 1986. aastal.
Tõesti?
Jah.
Nii kaua. Miks?
Mulle ei meeldi atmosfäär tõelises Vene maakohas.
Viimane küsimus. Milline on teie pärand, kui olete oma ametiaja lõpetanud. Vaira-Vike Freibergat kutsuti rahva emaks. Milline on teie pärand?
President, keda armastavad lätlased.
Toimetaja: Liis Velsker