Uudistepäeva kokkuvõte 19. oktoobril

Video
19.10.2016 16:58
Rubriik: Eesti

Siin tänased oluliseimad uudised!

Leiger sai valmis, Türgi tehases algas üleandmine

TS Laevade kinnitusel on alanud parvlaev Leigeri üleandmisprotsess. Dokumentide vormistamine võtab siiski veel mitu nädalat aega, nii et laev enne novembri lõppu Eestisse ei jõua. Leigerile tehtud veekatsetused ja süsteemikontroll olid edukad, mistõttu on Türgi Sefine laevatehases alustatud Leigeri üleandmisprotsessiga.

"Katsetused läksid hästi ja süsteemid töötasid," kinnitas TS Laevade juhatuse liige Kaido Padar ERR-i uudisteportaalile.

Bürokraatia võtab siiski kaks-kolm nädalat aega, enne kui laev Türgist tehasest liikuma saab: vaja on teha koolitused meeskonnale, vahetada laeva lipp, et ta saaks oma kodusadamasse purjetada juba Eesti lipu all, samuti peab veeteede amet tegema laevale oma kontrolli.

Seega jõuab pikalt üle tähtaja ehitatud Leiger Eestisse novembri lõpus või detsembri alguses ning saab liinile minna detsembris, kui kõik korras on.


Palling: ükski valija ei valinud meid siia omavahel saagima

Reformierakonna juhatuse liige Kalle Palling ütles, et teisipäevasel partei juhatuse ja fraktsiooni liikmete kohtumisel arutati riigireformi ning Siim Kallase kriitikaga seonduv ei tulnud jutuks isegi mitteametlikult või päevakorraväliselt. Tema sõnul on partei liikmed omavahelisest kemplusest väsinud.

"Tegelikult on ju inimestel juba ammu soov tegeleda tõsiste asjadega ja teha tööd selle nimel, et ikkagi viia ellu koalitsioonilepingut ja teha neid asju, milleks me siia parlamenti valitud oleme. Kindlasti ükski valija ei ole meid valinud siia omavahel saagima," ütles Palling ERR-ile.

"Siim Kallas minu teada saab võimaluse järgmise nädala kolmapäeval juhatuses oma mõtteid uue partei asutamisest tutvustada. Siis seda ka arutatakse," lisas ta.

Reformierakonna praeguse juhtimise suhtes kriitiline erakonna asutaja, auesimees ja ebaõnnestunult presidendiks kandideerinud Siim Kallas ütles eelmisel reedel Äripäevale antud intervjuus, et ta ei välista uue partei loomist. "See on keeruline asi. Ma ei taha öelda ka, et see täiesti välistatud on, aga on vara veel. Peab mõtlema," ütles Kallas vastuseks ajalehe küsimusele uue erakonna loomise kohta.

Kallasele reageeris kohe erakonna peasekretär Reimo Nebokat, kes muu hulgas heitis Kallasele ette sõbrustamist Kremli-meelsete jõududega. Kallas saatis seejärel peasekretärile palve, et juhatus arutaks lahkarvamusi ja tema suunas tehtud Kremli-meelsuse süüdistust esimesel võimalusel.

 

Tarbimislaenude maht muudkui kasvab

Finantsinspektsioonis valminud finantsteenuste turu ülevaate kohaselt kasvas selle aasta esimesel poolel jõudsalt tarbimise rahastamiseks võetud laenude maht.

Vabatahtlike pikaajaliste säästmis- ja investeerimisteenuste kasutamine, näiteks pensionifondi kogumine on kasvanud tunduvalt tagasihoidlikumalt.

Ülevaate tarbimislaenudest tegi ERR-i raadiouudiste toimetaja Margitta Otsmaa

 

Schäuble tegi ettepaneku luua Euroopa Liidu ühine kaitse-eelarve

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble tegi oma eurointegratsiooni toetavas kõnes ettepaneku luua Euroopa Liidu ühine kaitse-eelarve.

Berliini mõttekojas peetud kõnes märkis Schäuble, et "peagi läheb Euroopa Liidul ühist kaitse-eelarvet vaja" ning lisas, et kui EL oma ressursid liidaks oleks ühenduse sõjaline eelarve kordades suurem kui Venemaal, vahendas ajaleht Financial Times.

Ministri mõtteavaldused on jätkuks Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekutele Euroopa Liidu kaitsealast koostööd tõhustada, sealhulgas luua ühine ja alaline peastaap Euroopa Liidu välismissioonide jaoks. Laiemalt on plaani näol tegu Prantsuse-Saksa püüdlustega Euroopa Liitu pärast Brexitit tugevdada.

Kuigi Schäuble näol on tegu Euroopa ühe mõjukama poliitikuga, on ebatõenäoline, et tema äsja välja käidud ideel, mis läheb palju kaugemale esialgsetest Saksa ja Prantsuse ettepanekutest, väga palju poolehoidjaid leiduks.

Samas on Schäuble veendunud föderalistist veteranpoliitik, kes kutsub regulaarselt üles ulatuslikumale eurointegratsioonile, seda nii majanduslikus kui ka poliitilises plaanis.

 

Moskva lubas USA vastu "asümmeetrilisi" samme, kättemaks ootab ka Londonit

Moskva on võimeline astuma "jõulisi ja asümmeetrilisi samme", kui USA peaks sanktsioone Venemaa vastu karmistama, ütles asevälisminister Sergei Rjabkov kolmapäeval rahvasaadikutele.

Rjabkov oli riigiduumas seoses president Vladimir Putini eelnõuga, millega peatatakse Ameerika Ühendriikidega sõlmitud relvaplutooniumi käitlemise kokkulepe. Riigiduuma kiitis eelnõu kolmapäeval heaks, vahendas Reuters.

Asevälisministri avaldus oli seotud teadetega, mille kohaselt kaaluvad USA ja Suurbritannia Venemaa vastu uute sanktsioonide kehtestamist seoses Bashar al-Assadi relvajõudude ning Venemaa tegevusega Aleppos ja mujal Süürias.

Samuti lubas Moskva astuda vastusamme seoses sellega, et Briti pank NatWest lõpetas Venemaa riikliku meediaettevõtte RT teenindamise.

Kuigi Suurbritannia valitsus on rõhutanud, et tegemist on panga enda otsusega ja Briti võimudel pole sellega mingit pistmist, avaldati Venemaa välisministeeriumis arvamust, et tegu on poliitiliselt motiveeritud rünnakuga sõnavabaduse ja võimude jaoks tülika väljaande vastu.


40 kohalikku korjust ja tuleb juurde: lennuõnnetuste fetiši eripärad

Möödunud aastal 150 inimese elu lõpetanud Germanwingsi lennu 9525 kohta tehti vaid paar tundi pärast õnnetust Vikipeediasse sissekanne, mis jääb veebiruumi ilmselt igaveseks. Lennuõnnetuste anatoomiat analüüsinud teadlased märgivad aga, et sama ei saa öelda inimeste mälu kohta. Huvi katastroofi vastu kaob nädalaga olenemata sellest, kas selles hukkub 50 või 500 inimest.

"Võiks oletada, et suuremad õnnetused süüvivad mällu pikemaks ajaks, kuid tundub, et ohvrite arv ei mängi inimeste tähelepanu köitmise juures mingit rolli. Keskmiselt 3—10 päeva pärast õnnetust tunneb selle vastu huvi juba poole vähem inimesi," nentis uurimus esimene autor Ruth García-Gavilanes ERR Novaatorile.

Järeldus põhineb 1500 inglis- ja 500 hispaaniakeelse lennuõnnetusi käsitlenud Vikipeedia sissekande loetavuse andmetel.


Galerii: R2 hommikuprogramm kuulutas välja Ilgekoha fotokonkursi

Kas sa tead kohta, mis on eriti kole? No ikka nii kole, et imestad ise ka vahepeal, et mis seal küll on valesti läinud? Näiteks mõni happejärv, räsitud raielank või mahajäetud maja või siis lihtsalt arusaamatu maja ja elurajoon. R2 hommikuprogramm kuulutas välja fotokonkursi, et leida Ilgekoht 2016.

Fotosid saab saata Raadio 2 hommikuprogrammi Facebooki lehele. Parima pildi autor võidab huvitava auhinnapaketi, kuhu kuuluvad Vladimir Putini T-särk ja Isac Ellioti elusuurune pappkuju.

Toimetas
Allan Rajavee, Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Aasta arhitektuuripreemiad 2016
Täna 21:35

Tutvustame valikut 2016. aastal Eesti arhitektuuripreemiatele kandideerinud objektide paremikust ning annab ülevaate autorite mõtetest ja teekonnast, mille tulemusena sünnib kõrgetasemeline looming. Režissöörid Maria Kivirand ja Robi Uppin.

täna vikerraadios

foto
Vasar. Eestlased, soomlased ja alkohol
Täna 14:05

Räägime Eesti-Soome suhetest ning alkohoolsete jookide rollist hõimurahvaste omavahelise läbikäimise soodustaja - ja vahel ka mürgitajana.
Stuudios on ettevõtja Pekka Linnainen, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
Kuula 9. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!