Vanalinna välikohvikud kubisevad rottidest
Sumedad suveõhtud meelitavad inimesi välikohvikutesse, kuid päikese loojudes ilmuvad terrassidele end vabalt tundma ka kutsumata külalised - rotid. Nii mitmeski vanalinna välikohvikus ehmatavad pimeduse varjus terrasse üle võtvad rotihulgad nii külastajaid kui ka teenindajaid. Linn probleemiga ei tegele, rotid on iga toitlustuskoha oma mure.
Ühe noobli vanalinna hotelli välirestorani teenindajad möönsid, et probleem ei seisne mitte mõnes rotis, vaid pigem mõnekümnes. Pimeduse saabudes said ka külastajaid selles oma silmaga veenduda, kui rotid hulgakesi ja kartmatult laudade vahele jooksma hakkasid, pannes teenindajaid kiljudes terrassilt põgenema. Ehkki põõsaalused on rotimürki täis, rotid ise sellest suuremat välja ei tee. Põõsastes sahistavad rotid pole aga vaid ühe välikohviku probleem.
Tallinna keskkonnaametist kinnitati ERR-i uudisteportaalile, et nad on vanalinna toitlustuskohtade rotiprobleemist teadlikud, kuid linnal selle teemaga tegelemiseks kohustust ega võimalusi pole. Rotitõrjet peab iga kohvik ise tellima, selleks kohustab neid ka veterinaarnõuetest tulenev enesekontrolliplaan ning rahvatervise seadus.
"Iga toidukäitleja peab võitlema igat liiki kahjuritega, tegema kahjuriseiret. Seire tulemus peab olema ka fikseeritud ning seda me oma kontrollvisiitidel ka kontrollime," selgitas Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar ERR-i uudisteportaalile. "Kindlasti tasub selliste juhtude sagenedes pöörata rõhku puhtusele, jäätmete kogumisele ja hoidmisele ning ka jäätmete sorteerimis- ja kogumiskohtadele. Sama tähtis on ka sotsiaalne keskkond," rõhutas Vahesaar.
Vahesaar leidis, et rotimürgi kasutamine toitlustuskohtadesse ei sobi, kuna võib hooletul käitlemisel sattuda ka inimese toidulauale ning soovitas selle asemel inimkõrvale kuuldamatu sagedusega häälpeleteid kasutada. Samuti tuleks probleemi ohjamiseks hoida jäätmekonteinerid suletuna.
Kahjuritõrjega tegeleva ettevõtte Rentokil klientideks on enamik Tallinna vanalinna toitlustuskohti. Ettevõtete teenindusjuht Liilika Pukk tõdeb, et suurim ongi probleem just vanalinnas. Rottide arvukust hindab ta aasta-aastalt stabiilseks, kuid leiab, et häälpeletid nende vastu ei aita.
"Ma ei tea, et ükski klient häälpeleteid kasutaks - oleme saanud tagasisidet, et need ei aita. Väliterritooriumil muud moodi ei saagi kui ainult mürgiga - näiteks terrassi alla saab saab mürksööta panna," selgitas Pukk. "Kindlasti ei piisa, kui ainult üks ettevõte tõrjet tellib - seda oleks vaja teha ikka ulatuslikumalt, et mingit mõju oleks. Enamik vanalinna toitlustusasutusi ongi meie kliendid, teeme neile regulaarseid kontrolle ja vajadusel ka tõrjet. Lisaks tehakse aeg-ajalt ka lisaväljakutseid. Aga probleem ei pruugi olla ainult toitlustusettevõtetes - sisehoovides on ju prügikastid, seega seda tõrjet peaks ikka igal pool tegema," kinnitas Pukk.
Rotid võivad olla haiguste kandjad, levinumad on tulareemia, hantaviirusnakkus, jersinioos ja leptospiroos. Nakatumise vältimiseks tuleb järgida hügieenireegleid ja hoida kahjurite levik kontrolli all.
Toimetaja: Merilin Pärli