Ligi: strateegilised pommitajad ei ole varem Läänemere kohal lennanud
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Jürgen Ligi (RE) ütles, et laupäeval toimunud Vene sõjalennikute suuremahulised lennud Läänemere kohal teeb eriliseks see, et varem ei ole strateegilisi pommitajaid selles piirkonnas lennanud.
"See kord oli erakordne selle poolest, et varem pole strateegilised pommitajad Läänemere kohal lennanud. NATO hävitajate õhku tõus pole erakorraline, ent see pole ka kohustuslik. Praeguses õhustikus peegeldab õhkutõus heade tavade rikkumist venelaste poolt ning usaldamatust nende suhtes," kommenteeris Ligi ERR-i uudisteportaalile.
Ligi lisas, et venelaste lennud rahvusvahelises koridoris ei ole keelatud, ent nende tegevus viimastel aegadel on aga sihilik häirimine ning korraga jõu ja jõuetuse demonstratsioon.
"Antud juhtumis ei rikkunud nad õhupiiri, kuid rikkusid enda esitatud lennuplaani, lendasid deklareeritust märksa rohkem ja minu teada ka transponderit sisse lülitamata," rääkis Ligi.
Ligi sõnul ei peaks Eesti ennast ise ohupiirkonnana üle eksponeerima, sest provokatiivseid lende teevad venelased praegu maailma eri paigus. "Ka Lääne-Venemaal oleme tänavu pidevalt jälginud nende suurt aktiivsust ja manööverdamist. Eesti käitub õigesti, et ei tee pressiteateid NATO lennukite käitumisest, nagu teeb mõni naaber, see ei ole avalik info, vaid tõstatab probleemi rahvusvaheliselt ning pühendub riigikaitse kuludele ja NATO koostööle, sealhulgas Ämari lennukompleksi arendamisele ja propageerimisele," leidis ta.
"Koos jõu ja reeglite eiramisega demonstreerib Venemaa siiski ka oma nõrkust ja tehnilist allajäämist NATOle. Eesti ei pea kartma, vaid tegutsema, näitama oma riigikaitselisi pingutusi nii oma rahvale kui maailmale ning poliitikuid ei tohiks rünnata mitte selle, vaid liitlaste kohaloleku tõrjumise eest, mida juba näinud oleme," lõpetas Ligi.
Kaitsevägi teatas laupäeval, et Läänemere kohal rahvusvahelises õhuruumis lendas suurel hulgal erinevaid Vene Föderatsiooni lennuvahendeid, mille sihtkohaks on Kaliningradi oblast.
Baltimaade õhuruumi turvavad NATO hävitajad pidid seetõttu kolm korda õhku tõusma, teatas Läti kaitsevägi oma Twitteri kontol.
Esimesel korral tegid NATO F-16 hävitajad kindlaks, et kooskõlastamata lennul olid Venemaa õhujõudude neli kaugpommitajat Tu-95 ning kaks kaugpommitajat Tu-22.
Paar tundi hiljem pidid NATO lennukid taas õhku tõusma, kuna siis lendasid mere kohal kolm TU-134 lennukit ning transpordilennuk An-72.
Viimases intsidendis tuli NATO hävitajatel tegemist teha kahe TU-134 ning ühe An-72-ga.
Eesti kaitseväe peastaabi pressiesindaja Kristel Maasikmets ütles, et Ämarist hävitajad õhku ei tõusnud, sest selleks polnud vajadust.
Toimetaja: Aleksander Krjukov