Eesti presidendi valimise seadust tahetakse muuta
Presidendi valimise seaduse järgi on presidendikandidaadil võimalik ametlikult valimiskampaaniat teha vaid neli päeva. Justiitsministeeriumil on plaanis seda seadust muuta nii, et presidendikandidaatidel oleks enne esimest valimistevooru piisavalt aega oma seisukohti selgitada.
Eesti järgmise presidendi valimiseni on jäänud aasta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Riigikogu põhiseaduskomisjonis on korduvalt arutatud, kui pikka ametlikku kampaaniaaega on presidendikandidaadil vaja. Valimiste esimesed voorud on riigikogus.
"Ma arvan, et selle muudatuse ehk pikendada aega, et presidendikandidaadil on õigus oma mõtteid selgitada nii parlamendiliikmetele kui ka rahvale, võiks pikendada. Sest neli päeva on ikkagi ääretult lühike aeg, kus ametlikult presidendikandidaadil on õigus seda teha," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kalle Laanet.
Endine justiitsminister, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt tõdes, et hea tava kohaselt ei muudeta valimisseadusi enam aasta enne valimisi. "See debatt oleks võinud alata varem. Kui me siin just pidasime debatti 16-aastaste lubamiseks näiteks kohalikel valimistel, see debatt võttis aega kaks riigikogu koosseisu. Selle kõrval oleks võinud olla ka see," leidis riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Andres Anvelt.
Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) ütles, et teeb riigikogule ettepaneku muuta presidendi valimiste seadust juba sellel istungijärgul nii, et presidendikandidaadid oleksid enne esimest valimisvooru ametlikult varem teada.
"Justiitsministeerium analüüsib seda ja valmistab ette ka oma ettepanekud riigikogu põhiseaduskomisjonile, et presidendikandidaadid ametlikult üles seada võimalikult vara, mõistliku aja jooksul, et see ei oleks mitte päevades, loetud tunnid, vaid pigem ikkagi perspektiivis kuu enne valimisi," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.
Keskerakondlasest põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal arvas, et tegu on pigem kosmeetilise muudatusega, sest üldsusele tundmatuid kandidaate pole esitatud. Tema hinnangul on veel võimalusi, kuidas saaks debatti suurendada. "Parlamendi liikmel võiks olla võimalus esitada ka küsimusi selle kandidaadile, kes siin parlamendis kinnitada tuleks," tõi välja Toobal.
Toobali sõnul oleks tõsist valimisdebatti oodata siis, kui rahval oleks võimalus valida president. "Keskerakond algatab lähiajal uuesti ka selles koosseisus presidendi otsevalimise, aga me mööname, et see nõuab põhiseaduse muutmist ja järgmise aasta augustis valitav president valitakse veel täna kehtiva põhiseaduse kohaselt," lausus Toobal.
Presidendi valimised toimuvad järgmise aasta augustis.
Toimetaja: Liis Velsker