Kokkuvõte ja galerii kapo aastaraamatust
Kaitsepolitseiamet tutvustas täna uut aastaraamatut. Aastaraamatus on välja toodud ülevaade riiklikut julgeolekut mõjutavatest teguritest.
Raamatus on kirjas mitmesugustest allikatest õiguspäraste vahendite ja meetoditega kogutud teave, mis aitab paremini selgitada riiklikke julgeolekuohte.
Möödunud aastal juhtis kaitsepolitsei tähelepanu radikaalsuse süvenemisele Eesti moslemikogukonnas ning Venemaa mõjutustegevusele, mis kasutab järjest uusi propagandakanaleid. Sel aastal rõhutati, et äärmusliikumise suurenemise ja sõjakriiside kõrval on peamine julgeolekuküsimus Eestis endiselt idanaabri tegevus. Nopped kaitsepolitsei aastaraamatus käsitletud teemadest:
Kapo: Venemaa võib vajadusel ajalooalase mõjutuslemmiku ehk natsismikaardi ka "unustada"
Kaitsepolitsei märkis aastaraamatus, et Venemaa ajaloopropagandas kasutatava nn natsismikaardiga loodetakse leida rahvusvahelist mõistmist ja mobiliseerida ühiskondlikku toetust, kuid nii mõnelgi juhul selle kaardi kõrvale heitmine näitab pragmaatilist lähenemist.
Nii ilmnes Venemaa ajaloopoliitika kahepalgelisus hästi mullu 28. novembril Paldiskis, kus Vene saatkond korraldas ürituse 1915. aastal Eesti vetes uppunud allveelaeva Akula mälestuseks ning üritusel viibisid Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius ning Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.
Kaitsepolitsei: Kreml loob vajadusel tundlikel teemadel probleemid kunstlikult
Kreml on venekeelsete inimeste toetamise asemel otsustanud kaasmaalaspoliitika sildi all õhutada segregatsiooni ning püüab õõnestada lõimumist ning rahastab ka Eestis tegutsevaid ühendusi ja üksikisikuid, kes esitavad ja toetavad sõnumit vene diasporaa inimõiguste rikkumisest ning õigustavad Venemaa seesuguseid väiteid.
Terrorismioht on Eestile järjest reaalsemaks muutunud
Kaitsepolitsei hinnangul on terroriorganisatsioonide planeeritud, konspireeritud ja sanktsioneeritud terroriakt Eestis hetkel vähetõenäoline, kuid nagu teised riigid, on ka Eesti paraku tunduvalt vähem kaitstud üksiktegutsejate eest.
Aastaraamat meenutas sellise üksiktegutsemise kurva näitena 2011. aasta augustis kaitseministeeriumi rünnanud Karen Drambjani juhtumit, kes tegutses küll isikliku kibestumise ajendil, kuid rünnakuobjekti arvestades kaudse poliitilise suunitlusega.
FSB on jätkuvalt agressiivseim Eesti vastu tegutsev Vene eriteenistus
Eelmise aasta lõpul jõustas Putin seaduseparandused, millega toetati tugevalt FSB tegevust ja õiguste laiendamist, mis näitab FSB eelisseisundit võrreldes Kindralstaabi Luurepeavalitsuse (GRU) ja Välisluureteenistusega (SVR) ja seda ka finantseerimise suhtes.
Alates 2011. aastast GRU-d juhtinud ja tänavu aasta alguses ootamatult surnud Igor Sergun tugevdas GRU positsioone ja vähenes FSB mõju sõjaväeluurele ehk samal ajal kui GRU eriüksuslased ehk rohelise mehikesed kogusid tuntust 2014. aastal Krimmi annekteerimisel, ei suutnud FSB ette näha president Viktor Janukovõtši võimu kokkuvarisemist ja alahindas ukrainlaste valmisolekut vastu astuda Venemaa sissetungile Ida-Ukrainasse.
Sinisalu: Venemaa agressiooni taustal on EL-i nõrgenemine ohtlikum kui Eestisse asuvad pagulased
"Venemaa agressiooni taustal on Euroopa Liidu nõrgenemine meie riigi julgeolekule palju kordi ohtlikum kui Eestisse ümber asuvad pagulased," tõdes kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu.
Sinisalu tõdes, et kuigi end pagulaste sekka peita püüdvaid terroriste võib-olla mõnel juhul keeruline tõelistest abivajajatest eristada, siis mingil juhul ei tohi näha kõigis pagulastes eeldatavaid terroriste.
Arpo: märksa ohtlikum on see propaganda, mida tehakse venekeelsele publikule
Venemaa suunal on Eestis olukord pigem pingestunud ja kuigi Vene riigi kontrollitud meediakanalite suhtes peab olema ettevaatlik, ei kujuta eestikeelsed Vene propagandakanalid, nagu Sputnik, Eesti riigi julgeolekule erilist ohtu, leiab kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo. Tema hinnangul tuleb tähelepanelikum olla venekeelsele auditooriumile suunatud propaganda puhul.
Jõerüüt: kõikide arengute suhtes tuleb olla tähelepanelik
Kauaaegne diplomaat ja kirjanik Jaak Jõerüüt ütles "Aktuaalses kaameras", et seoses pagulaskriisi ja Venemaaga tuleks kõikide arengute suhtes olla tähelepanelik.
"Kõik see, mille kohta öeldakse rändekriis või pagulasteema, on üsna keeruliseks klimbiks praegu läinud. Kui vaatame Soome või Norra juhtumeid, siis on pagulaskriisi lülitunud ka Venemaa teema. Millal see jõuab kuskile mujale, ei tea. Ma oleks üsna ettevaaltik ennustamisega, aga ma soovitaks kõigil olla tähelepanelik kõikide arengute suhtes," märkis ta.
EKRE ei pea ennast parempopulistideks
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ei pea ennast kaitsepolitsei aastaraamatus nimetatud parempopulistideks. Partei esimehe Mart Helme sõnul tekitavad ühiskonnas vastandumist hoopis need, kes soovivad pagulasi vastu võtta.
Kaitsepolitseiameti aastaraamat ilmus esimest korda 1998. aastal, olles üks esimesi sellelaadseid väljaandeid maailmas.
Toimetaja: Greete Palmiste