Luik: pataljonist pole Vene tankiarmeele vastast, aga see on piisav heidutus

NATO sõdurid. (Foto: Rafael Marchante/Reuters/Scanpix)
11.07.2016 15:26
Rubriik: Eesti

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik ütles, et ühest pataljonist Eestis pole küll Vene tankiarmeele vastast, kuid see on piisav heidutus. Tema sõnul tekiks sissetungi korral otsene konflikt NATO relvajõududega.

"Kui juhtub, et Vene tankiarmee peaks üle piiri tulema, siis on ju selge, et sellest (pataljonist - toim.) ei piisa. Need pataljonid on siin eelkõige solidaarsuse märgiks ja nad on ka n-ö "päästikud". Kuna üle piiri tulev vaenlane satub nendega kohe langingukontakti, siis tähendab see ka seda, et automaatselt satub vaenlane kontakti ka NATO relvajõududega. See on nende pataljonide ülesanne ja selleks on pataljon täiesti piisav," ütles Luik Vikerraadio saates "Uudis +".

Luik lisas veel, et pataljon on kõigest jäämäe tipp. "Tuleb arvestada, et tegelikult on NATO käsutuses hiigelsuured relvastatud jõud. Tõsi - nad ei asu otseselt Balti riikides. Aga USA puhul on tegemist konkurentsitult maailma suurima sõjalise jõuga," lausus Luik.

Lisaks on Luige sõnul oluline USA presidendi Barack Obama väljaöeldu, et Ida-Euroopasse jäetakse lisaks ka terve brigaad, mille staap hakkab paiknema Poolas. Selle brigaadi pataljonid hakkavad ringi liikuma ka Balti riikides.

Möödunud reedel toimunud NATO Varssavi tippkohtumisel kinnitati, et igasse Balti riikidesse ja Poolasse saadetakse NATO pataljon.

Riikide valitsuste vahetumine suuri muudatusi ei tohiks tuua

Kuigi mitmed suurriigid saavad endale lähitulevikus uued valitsejad, ei usu Luik, et see toob kaasa olulist muudatust NATO poliitikas.

"Tuleb arvestada, et NATO on kollektiivne kaitseorganisatsioon, aga loomulikult väga olulist osa mängivad konkreetsete riikide poliitilised otsused. On selge, et ka Eesti vaatab väga suure tähelepanuga kõiki neid valimisi, mis toimuvad eriti suurtes NATO riikides, kellel on väga suur mõju ka NATO poliitikale. Fakt on see, et see poliitiline olukord võib mõjutada NATO tegevust. Tõenäosus, et selline poliitiline laine nüüd kuidagi NATO-t totaalselt nõrgestaks on siiski minu arvates väga väike," lausus ta.

"Väga oluline on ka see, et on tehtud väga formaalsed otsused, millega riigid on ennast sidunud. Ja loomulikult need valitsused, mis tulevad peavad samuti nendest formaalsetest otsustest kinni pidama. Loomulikult on võimalik, et tuleb nii radikaalne valitsus, et ta ütleb, et ma tõmban ennast sellest projektist täiesti välja, aga praegust olukorda vaadates ma pean seda siiski ebatõenäoliseks," rääkis Luik.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios