Ministeeriumi väitel on enamik Eesti koole pagulaslaste tulekuks valmis
Riigi kohustused pagulaste aitamisel paneb paika välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. Riigikontrolli hinnangul suudab riik 17 kohustusest täielikult täita praegu kolme. Näiteks on riigikontrolli hinnangul terviklikult lahendamata tervishoiuteenuste osutamine pagulastele ning pagulaslaste haridusküsimus. Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul on aga koolide enamus valmis pagulaslapsi harima.
Auditis on kirjas, et pagulastele tehakse kohustuslik tervisekontroll ning on tagatud vältimatu abi, kuid täiendava teenuse jaoks raha planeeritud pole. Haigekassakaardi saab pagulane, kui ta töötab, on pensionär või alaealine, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Riigil on olnud soov, et krooniliste haiguste puhul oleks pagulasel õigus eriarsti teenusele olenemata sellest, kas tal on siis õigus haigekassa teenusele või mitte. Riik tagab ka medikamendid ja meditsiinilise kohtlemise. See on siis hetkel soov, kuid pole selge, kes seda tegema peab ja kuidas seda rahastatakse," tõdes riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo.
Omavalitsustel tuleb rahvusvahelise kaitse saanutele leida koolikoht. See sõltub sellest, kuhu pagulased elama pannakse. Olgo arvab, et koole, kes on valmis õpetama, pole palju.
"Siin on koht, kus riik ja kohalik omavalitsus peaks oluliselt paremini koostööd tegema ja teineteisele oma plaane avama. Võib-olla välja valima need koolid ja lasteaiad, kuhu on plaanis paigutada pagulaste lapsi ja siis rohkem pedagooge õpetama ja nõustama," arutles Olgo.
Kui haridusministeeriumi kinnitusel on koolides, kus õpib sisserändajate lapsi, juba koolitusi korraldatud, siis riigikontrolli hinnangul on pagulaslastega tegelemiseks vaja erioskusi, sest nad tulevad kriisipiirkonnast, kus neid võidi taga kiusata või piinata.
Pagulaste tuleku täpne aeg pole veel teada
"Mis puudutab haridussüsteemi, siis ma arvan, et haridussüsteemis oleme me suutnud enne näha probleemid ja neid endale tunnistanud. /-/ Mina julgen väita, et enamus koolidest Eesti on selleks [pagulaslastele hariduse andmiseks] valmis. Me näeme, et need koolid, kuhu lapsed on suundunud, on saanud hakkama. Jah, esialgu on paanika, aga kui rahulikult vaadatakse koos lapsevanemaga, määratakse individuaalne õppekava ja tegevuskava, kuidas selle konkreetse lapsega töötada..." rääkis haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar "Aktuaalse kaamera otse-eetris.
Saatejuht Kadri Hinrikuse küsimusele, et ehk on Somaaliast või Süüriast tulevad lapsed siiski erinevad kui Ukrainast pärit lapsed, vastas Käosaar, et seetõttu ongi oluline kohe alguses teada, mida laps on pidanud üle elama.
Täna haridusministeeriumis veel Käosaare sõnul ei teata, millal esimesed pagulaslapsed koolidesse jõuavad.
Lisaks 550-le pagulasele, keda riik on valmis vastu võtma, esitatakse varjupaigataotlusi ka Eesti piiril. Piiril esitatud taotluste arvuks on sel aastal prognoositud 300. See prognoos võib riigikontrolli hinnangul olla liialt optimistlik. Olgo hinnangul pole praegu kohta, kuhu taotlejad menetluse ajaks ehk pooleks aastaks majutada.
Toimetaja: Tiina Jaakson, Tarmo Maiberg, Rain Kooli