Uute erakondade kautsjoni kaotamise eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise
Täna ennelõunal riigikogus esitletud riigikogu valimisseaduse muudatuste pakett on varasemast õhem, käsitledes eelkõige uue erakonna registreerimise vabastamist kautsjonist.
SDE peasekretär Indrek Saar selgitas tänasel riigikogu täiskogul, et riigikogu valimise seaduse muudatused puudutavad kahte punkti: erakondade nimekirjade pealt makstavat kautsjonit ning üksikkandidaadi valituks osutumise tingimusi ehk täpsemalt kvooti, mille ületamisel saab üksikkandidaat riigikokku.
Saar rääkis, et eelnõu töörühm arutas ka kautsjoni täielikku kaotamist, kuid jõudis arusaamisele, et see pole mõistlik, kuna muidu ei võetaks riigikokku kandideerimist tõsiselt.
Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon, mille suuruseks on kahekordne kuupalga alammäär.
Samas tähendab SDE peasekretäri sõnul täisnimekiri Eestis saja kandidaadi esitamist, mis läheks maksma ligi 50 000 eurot ning kui tegemist on esimest korda kandideeriva erakonnaga, siis on tõenäoline, et ei ületata viieprotsendilist valimiskünnist ega saada raha tagasi.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Väino Linde (RE) tõi välja, et 14. aprillil tegi komisjon põhimõttelise otsuse saata eelnõu täna riigikogu saali muudetud kujul esimesele lugemisele.
"Leidsime, et kautsjoni eesmärk on piirata kandidaatide nimekirja kergekäelist ülesseadmist, kuid uutel tulijatel võiks lubada valimistele kergemini tulla ilma kautsjonit tasumata," rääkis ta.
Linde rõhutas, et partei peab olema moodustatud esimest korda ning nimemuutusest kautsjonivabastuseks ei piisa, kuigi ühest või teisest erakonnast võib moodustuda uue põhikirjaga valimisteks uus erakond.
Lisaks soovivad eelnõu algatajad seadusemuudatustega lahendada üksikkandidaatide ebavõrdse seisukoha valimistel, kuna erakonnad peavad koguma 75% lihtkvoodist, kuid üksikkandidaat peab saavutama sajaprotsendilise üksikkvoodi.
Eelnõu kohaselt osutub valituks erakonna kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne, või üksikkandidaat, kellele antud häälte arv on vähemalt 75% lihtkvoodist.
"See on põhjendamatu erisus, mis tehakse erakonnale ja üksikkandidaadile ning selle seadusega tahaksime selle lõpetada," märkis Saar.
Reformierakondlasest riigikogu liige Andrus Ansip tõi välja, et neli kuud tagasi vastu võetud seaduses pani riigikogu juba oma selleteemalised seisukohad paika. Jaanuaris võttis riigikogu vastu seaduseelnõu, millega tehti olulisi muudatusi erakonnaseaduses, suurendades näiteks riigikogu valimistel osalenud, ent valimiskünnisest allapoole jäänud erakondade rahastamist.
"See teadmine on kohale jõudnud ühiskonnas laiemalt. Uue valitsuskoalitsiooniga kerkis ühiskonnas ootus õiglasemale ja demokraatlikumale poliitilisele konkurentsile. Nii valitsus- kui ka erakonnaseadus praegu ei kata seda," ütles Saar vastulausena.
Kahe nädala pärast ehk 9. mail kell 16 on järjekordne muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.