Mupo võib saada õiguse jõudu kasutada ja käerauad appi võtta
Kui siseministeeriumis valminud eelnõu seaduseks saab, võib munitsipaalpolitsei hakata tõrksate bussijäneste kinnipidamiseks jõudu kasutama, ühtlasi hakkavad Tallinna linnaametnikud avalikku korda rikkuvaid inimesi kainestusmajja viima.
Piletita bussireisija tabamisel sõltub edasine paljuski reisija heast tahtest. Reeglina näitab ta ametnikule isikut tõendavat dokumenti, alustatakse väärteomenetlust ja rikkuja saab kaasa trahvikviitungi. Kui rikkuja aga nii abivalmis pole, proovib põgeneda või ei tulegi bussist välja, kutsutakse talle politsei. Tallinna munitsipaalpolitsei juhi Aivar Toompere hinnangul pole see mõistlik, sestap toetab ta ka mõtet anda korrakaitseametnikele õigus jõudu kasutada, vahendasid ERRi raadiouudised.
"Piletita või siis valideerimata piletiga bussisõitjad, kes ei soovi, et nende isikut tuvastatakse, jalutavad lihtsalt minema või muutuvad agressiivseks. Nende suhtes oleks tõesti võimalik seda vahetut sundi kasutada. Ja kui nad muutuvad agressiivseks ja on ohtlikud endale ja teistele, siis tuleb ka käeraudu kasutada vajadusel," nentis Toompere.
Just vahetut sundi ning käeraudu võivadki omavalitsuste korrakaitseametnikud tulevikus kasutada. Õiguse saamiseks peavad ametnikud läbima vähemalt 170-tunnise koolituse. Need ametnikud, kel koolitus läbitud, saavad ka uutmoodi vormirõivad, et inimesed jõukasutamisõigusega ametnikke juba kaugelt ära tunneksid.
Vähemalt esialgu hakkavad muudatused puudutama pigem Tallinna munitsipaalpolitseid. Tartu menetlusteenistuse juhataja Imbi Kivi sõnul arvestatakse Tartus siiski politsei abiga. Ühtlasi ei usu Imbi Kivi, et korrakaitseametnikele pakutav koolitus annaks piisavad oskused, et ametnik reaalselt jõudu võiks kasutada.
"Kindlasti on niisugune koolitus väga tore. Küll aga kahjuks koolitus ei anna piisavalt oskusi igapäevaselt erivahendeid kasutada. Selleks on siiski vaja pidevat treeningut, nagu politseinikud õpivad ikkagi kaks aastat. Ja politseinikel on ka ette nähtud aeg, kui nad iga nädal saavad kasutada jõusaali. See on pidev töö ja treening," selgitas Kivi.
Lisaks käeraudadele saavad omavalitsusametnikud veel terve hulga õigusi. Muu hulgas ka õiguse avalikku korda rikkunud inimest kuni 48 tunniks kinni pidada. Seda juhul, kui inimene ei näita isikut tõendavat dokumenti või on näiteks oht, et ta mingil moel väärteomenetlust takistab.
Munitsipaalarestimaja järele Aivar Toompere siiski vajadust ei näe. Küll aga tervitab ta õigust kontrollida inimeste alkoholijoovet ning viia nad vajadusel kainestusmajja.
"Sellega hoitakse politsei ressurssi ikka päris palju kokku. Toome näiteks, et magab pingi peal täisjoonud inimene. Kutsutakse kohale kiirabi. Kiirabi teda kainestusmajja toimetada ei tohi, meie teda kainestusmajja toimetada ei tohi, abipolitseinik ei tohi, peab tulema politsei kohale," tõi mupo juht näite.
Eelnõu seletuskirja järgi ongi seadusemuudatuse üks eesmärke politseiressursi mõistlikum kasutamine. Nimelt saaks politsei bussijäneste püüdmisest ja inimeste kainenema vedamisest vabanevat ressurssi kasutada näiteks raskete korruptsioonijuhtumite või inimkaubandusega võitlemiseks, seisab seletuskirjas.
Inimõiguslane: inimõigused on tähtsamad kui mugavus
Kui linnatänaval patrulliv mupo märkab täna pargipingil purupurjus inimest, siis tuleb neil oodata politseid, kellel on õigus purjus inimene ära viia. Uue seadusega saaks need õigused mupo ning see aitaks hoida kokku aega, kinnitasid siseminister ja munitsipaalpolitsei juht.
Põhja prefektuuri prefekt Kristjan Jaani lisas, et omavalitsuse korrakaitseüksus on politseile koostööpartner.
"Tegelikult on ju kohalikule omavalitsusele antud kohustus teha riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumisenõuete täitmise üle. Täna on lihtsalt olukord olnud selline, et ühelt poolt on antud õigused ja kohustused midagi teha, aga see on jäänud natukene poolikuks," rääkis Jaani.
Nädalas kontrollitakse Tallinna ühistranspordis üle 5000 reisija ja "jäneseid" on 150 ringis. Käeraudadesse sattumise oht neid ei ähvarda, kinnitas siseminister Andres Anvelt (SDE).
"Bussijänesed ei ole käerauaobjektid. Ja käeraudade kasutamine oli, on ja jääb nende puhul keelatuks," ütles ta.
Toompere hinnangul kardetakse käeraudade kasutamist kõige rohkem. "Käeraudade kasutamist tuleb ette võib-olla mõni kord aastas ja seda kasutatakse siis, kui inimene on tõesti endale või kaaskodanikele ohtlik," sõnas ta.
Vahetut sundi ning käeraudu võivad eelnõu järgi kasutada need, kes on läbinud 170-tunnise koolituse. Toompere sõnul võiksid koolitusele minna piletikontrolörid, patrulliinspektorid, taksokontrollid.
"Nendest suur osa on tegelikult läbinud kas politseikooli või sisekaitseakadeemias lõpetanud juba politsekolledži. Meil on ka ametnikke, kellel selle koolituse läbimine pole mingi probleem," kinnitas Toompere.
Inimõiguste keskuse nõukogu esimees Katrin Merike Nyman-Metcalf ütles aga, et tema on jõudu ja käeraudu lubava eelnõu suhtes ettevaatlik, kuigi eelnõu muudab korrakaitsjate töö näiteks piletite kontrollimisel ja patrullimisel mugavamaks.
"Aga see, et see on mugavam, ei ole õigusriigis põhjus ja inimõigused on tähtsamad kui mugavus," märkis ta.
Uusi meetmeid võib tema sõnul hakata rakendama siis, kui see on tingimata vajalik ja põhjendatud.
Linnapeade hinnangul pole õige panna politsei ülesandeid omavalitsuste õlule
Tartu, Pärnu ja Narva linnapea on ühte meelt selles osas, et politsei ülesannete omavalitsuste õlgadele panek pole õige.
"Igal juhul peaks hoidma väga selgelt seda joont, et Eesti riigis on üks politsei, kes õiguskorra eest vastutab ja politsei ülesandeid ei veeretata kohaliku omavalitsuse õlgadele. Ning iga sellise erivahendi nagu käerauad, 48 tunniks kinnipidamise õiguse andmine, füüsilise jõu kasutamise õiguse andmine peab olema väga kaalutletud otsus," kommenteeris Tartu linnapea Urmas Klaas.
"Meie ametnikud pole täna arvestanud sellega, et peavad hakkama ka füüsilist jõudu kasutama kodanike suhtes, sest tavaliselt on siiani kutsutud poltsei. See ka ei ole õige, et kui riigiametid ei saa hakkama, kuna riik ei eralda piisavalt raha, vaid see läheb hoopis palgatõusuks ja ametnike vähendamiseks, siis lükkame sujuvalt selle omavalitsuste õlgadele," rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Ka Narva linnapea Tarmo Tammiste arvab, et politsei ülesandeid ei peaks edasi delegeerima.
"Ma ei oska öelda, kas Narva linnal seda vaja on. Ikkagi käeraudade kasutamine, jälitamine jms - selleks on organid, kellele on sellised õigused antud ja ma ei arva, et neid peaks või võiks delegeerima edasi," sõnas ta.
Laiendatud õigused hakkaksid seaduse vastuvõtmisel kehtima juba tänavu juulist.
Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael