Uuring: eurosaadikuid tuntakse, aga ei teata nende valdkondi
Äsjaavaldatud uuring näitab, et Eesti eurosaadikuid tuntakse, kuid ettekujutus sellest, mida nad Brüsselis teevad, ei kattu päris tegelikkusega.
Uuringu ülesanne oli vaadata, milline on inimeste ettekujutus meie eurosaadikute tegevusest, pädevusest ja nende iseloomujoontest, nii ütles uuringujuht Juhan Kivirähk Vikerraadio saate "Uudis +" vahendusel.
Kõiki tunti ja kõikidele anti ka hinnang, enamasti ühtlaselt kõrge. "Selge see, et Urmas Paet kui endine välisminister - tema puhul eeldatakse, et ta on hästi pädev välispoliitikas ja julgeolekupoliitikas. Kaja Kallase puhul tõstetakse esile majanduslikku ja digiteemade pädevust. Indrek Tarand - demokraatia ja keskkonna teemad. See oligi eesmärk saada selliseid profiile," rääkis Kivirähk.
"Tegemist oli veebiküsitlusega, nii et päris elanikkonna keskmise peale ei taandakski, sest et veebis on pisut poliitiliselt aktiivsemad inimesed," lisas Kivirähk.
Mis meie eurosaadikutele pisut muret teeb on Kaja Kallase sõnul see, et nende tegevus parlamendis ja inimeste ettekujutus sellest päris ei kattu.
"Profiil, mida inimesed neilt ootavad ja teiseltpoolt see, millega nad parlamendis tegelevad ei läinud kokku. See võibolla oli üllatav. Õnneks minu puhul need teemad, millega mind oodatakse tegelevat, nendega ma ka tegelen," rääkis Kallas.
Näiteks Indrek Tarandi toetajad arvavad, et tema pädevus on kõige suurem bürokraatia vähendamisel Euroopa Liidu juhtorganites. Tarand ise arvab, et see on ajas muutuv.
"Eelmises koosseisus ma olin ju teistes komisjonides, sealhulgas julgeolekupoliitika komisjonis. Praegu olen eelarvekomisjonis. Sa pead seda pädevust ikkagi vastavalt komisjonile arendama. Ja bürokraatia välja juurimine on võimalikum justnimelt eelarvekomisjonis, kuigi minu ettepanekuid seal peetakse liiga radikaalseteks," selgitas Tarand.
Et oma tööst avalikkust paremini informeerida, peaksid saadikud uuringu järgi esinema rohkem tele- ja raadiosaadetes ja kirjutama ajalehtedes. Indrek Tarand on nõus.
"Esiteks - inimene võib ju kirjutada, see ei pruugi avaldamist leida. Teiseks on ka kirjutatul ja kirjutatul väga suur vahe. Näiteks energialiidust kirjutamine võtab minul väga suure vaeva, aga samas Eston Kohveri vabastamise resolutsioonist kirjutamine mitte nii. Ma ei häbene ka seda. Mul tuleb ikkagi 50 esinemist aastas. See on praktiliselt igal nädalavahetusel," rääkis Tarand.
Teinekord juhtub nii, et Eesti saadikust on palju juttu pigem Itaalia või Horvaatia ajakirjanduses, aga mitte kodus.
Kaja Kallase arvates taandub kõik lõpuks kommunikatsioonile. "Kui sul on koha peal mõju, sa oled seal saanud protsessidele kaasa aidata, siis ei tohi unarusse jätta seda, et sa sellest ka räägid. Kui sa oma trummi ise ei tao, siis ei tao seda trummi mitte keegi," lausus Kallas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov