Ekspertide sõnul tuleb pensioniea tõsmisel arvestada inimeste tervist ja olukorda tööturul

Video
Epp Ehand
15.09.2016 21:07
Rubriik: Eesti

Ametiühingud ja eksperdid leiavad, et pensionisüsteemi reformimine on tulevikuväljavaateid arvestades vajalik, aga pensioniea tõstmisel tuleb arvesse võtta meie inimeste kehva tervist, napivõitu ümberõppevõimalusi ja olukorda tööturul.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et pensioniiga ei saa tõsta seni, kuni inimeste tervis ja ümberõppevõimalused ei parane. Neil põhjustel ei vea inimesed tööl välja tänasegi pensionieani, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tänane seis on see, et kui me jätkuvalt 59-aastaselt kukume turult ära ja pensioniiga on 70, siis tegelikult on see ju 11 aastat sellist aega, kus riik meie käest maksu ei saa ja me ise oleme väga hädas," selgitas Peterson.

Kui keskmine eluiga on Eestis pärast 1990. aastate tagasilööki pidevalt vaikselt ülespoole rühkinud, jõudes juba 77,7 aastani, siis tervemaks ei ole me viimastel aastatel muutunud. Viimased paarkümmend eluaastat seisab eestlane silmitsi mitmesuguste tervisehädadega.

Rahvastikuteadlane Luule Sakkeus soovitab kindla vanuse asemel pensioniiga paindlikumalt määrata.

"Üks kõige lihtsamaid viise on elueaga sidumine, kuid on võimalik ka täpsustatumate näitajatega nagu tervelt elatud eluaastatega, kuid seal mitte kogu tervelt elatud elu eluaastatega, vaid selle osaga, mille puhul me ütleme, et inimene on oma elus oluliselt piiratud," selgitas Sakkeus.

Näiteks Eesti meeste puhul on keskmine eluiga praegu 72,5 aastat, tervena elatakse sellest 53 aastat ja oluliste tervisest tulenevate piiranguteta veidi rohkem - 59 aastat. Naistel on need numbrid EUROHEX-i andmebaasi põhjal vastavalt 82, 57 ja 64.

Majandusteadlane Raul Eamets ütles, et tänast pensionisüsteemi ei ole tulevikus lihtsalt võimalik ülal pidada ja loodetevasti on tulevased 70-aastased sama tegusad kui tänased 60-aastased. Noortel ei tasu tema sõnul vanas eas palmi all peesitamisele loota.

"Kindlasti mingi pension jääb, aga ma arvan, et kindlasti parem kui pensionifond, on investeerida lastesse, kes võib-olla raskel ajal aitavad. Jääda ainult lootma pensionisammastele - mina seda ei teeks," ütles Eamets.

 

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus