Lasteaedade juhid toetavad ideed koolieelikutele võõrkeelt õpetada, kuid ekspertidel on ka kahtlusi
Lasteaedade juhid toetavad president Kersti Kaljulaidi ideed hakata lastele õpetama võõrkeelt juba lasteaias. Probleemiks on nende sõnul aga selliste õpetajate leidmine, kes oskaksid võõrkeelt õpetada lastepäraselt ja professionaalselt.
Lasteaednike liit aga leiab, et esmalt tuleks lasteaedadele tagada kvaliteetne emakeeleõpe ning logopeediline abi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tallinnas, Lasnamäel asuvas Seli lasteaia lapsed on pärit venekeelsetest peredest ja lasteaeda tulles nad eesti keelest aru ei saanud. Eesti keelt õpitakse 5 korda nädalas ja õppimine käib läbi mängu.
"Ma tean, ma näen - nende silmad säravad ja nad jooksevad siia tundi, tulevad rõõmuga," märkis Seli lasteaia eesti keele õpetaja Irina Jefremkova.
Sellisel moel keele õppimist nimetatakse varajaseks võõrkeele õppeks.
Mustamäe Kadaka lasteaias õpitakse keelt keelekümbluse programmi järgi. Ehk nii, et teine keel sulandub igapäevaellu. Lasteaia direktor Marianne Liiv ütles, et tulemusi pole vaja kaua oodata.
"Juba selle kolme kuu jooksul on ta võimeline juba vastama, aru saama ja mingil määral suhtlema. Ma väga pooldan keelekümblust," sõnas Liiv.
President Kersti Kaljulaid ütles kohtumisel haridusjuhtidega, et on tohutu lapse aja ja ressursi raiskamine, kui me ei õpeta talle lasteaias selgeks veel üht keelt.
Tallinna Ülikooli dotsent Maris Saagpakk kommenteeris, et keeleõppe juures on olulised õpetajate oskused. Tallinna Ülikoolis on olemas spetsialistid, kes oskavad õpetada lastaedade keeleõpetajaid.
"Kui see oleks süsteemne ja püsiv ja kui seda toetaks ka see sild, et koolis oleks võimalik jätkata selle keelega, mida lasteaias õpiti ka juhul kui see on saksa keel, prantsuse keel, soome keel, siis oleksime juba väga suure sammu teinud sellise mitmekeelse ühiskonna arengus edasi," arvas ta.
Eesti lasteaednike liit leiab samuti, et ideed võiks kaaluda, kuid hetkel on põletavamaid probleeme.
Liidu juhatuse liige Evelin Sarapuu sõnul on vaja lastele tagada emakeele õpe ja kõneravi vajavatele lastele logopeediline abi.
"Eesti lasteaednike liit on seisukohal, et enne, kui lastele hakata võõrkeelt õpetama, on oluline saada vajalikul tasemel oma emakeel selgeks," rõhutas ta.
Sarapuu sõnul on jäänud laste kõneoskus aasta-aastalt nõrgemaks ning paljud lapsed vajavad logopeedilist abi.
Toimetaja: Laur Viirand