Erakoolid teisele lugemisele minevast seadusemuudatusest: asi on ikka poolik

(Foto: Postimees/Scanpix)
1.06.2016 12:20
Rubriik: Eesti

Täna läheb riigikogus teisele lugemisele erakoolide rahastust muutev seadusemuudatus. Erakoolid ja lapsevanemad avaldasid ühiselt arvamust, et kuigi on heameel näha, et ministeerium otsustas nende muudatusettepanekuid kuulda võtta, ei ole kõik soovitu eelnõusse jõudnud ja riigikogu asub vaagima endiselt poolikut lahendust.

“Ühelt poolt tervitame otsust, et pooleaastase vaidluse tulemusena mõistsid Isamaa- ja Res Publica Liidu eestvedamisel valitsuserakonnad, et haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) algne idee - puupüsti täis koolidelt ehk üle 6000 koolilapselt praktiliselt päevapealt riigipoolse tegevustoetuse ära võtmine - ei ole hoolivale riigile kohane käitumine,“ lausus kodanikuliikumise Avalikult Haridusest üks esindaja Kalev Roosiväli teates. 

Avalikult Haridusest esindajaid teeb aga murelikuks, mis saab 2019. aastal, kui lõppeb ministeeriumi väljapakutud üleminekuperiood.

Eelnõu kohaselt jätkub tegevustoetuse maksmine senises mahus 2016. aasta lõpuni ning aastani 2019 makstakse erakoolidele toetust 75 protsenti kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest. Peale 2019. aastat kaoks riigil kohustus maksta kodanikualgatusel loodud koolidele tegevustoetust. 

Avalikult Haridusest üks eestvedaja Katrin Tibar avaldas lootust, et seadusloojad vaatavad kolme aasta pärast seaduse uuesti üle ja teevad selles korrektiive. Kui 2019. aastal lõppeb toetuste maksmine, eeldaks see tema hinnangul liiga kõrgeid õppemakse, mis omakorda tooks kaasa kihistumise.

"Samuti ei saa rajada koolide pikaajalisi plaane iga uue omavalitsuse vabatahtlikule soovile või soovimatusele erakoole toetada,“ sõnas Tibar teates. 

Kodanikuliikumine sõnastas veel, et juba järgmisest aastast satuvad majanduslikult keerulisse olukorda need kogukondlikud koolid, kus on tegutsetud väga kokkuhoidlikult ja püütud õppemaksud madalad hoida, et koolikoht oleks taskukohane igale perele. Nende hulgas on muret väljendanud Tallinna Vaba Waldorfkool, Pärnu Vabakool ning Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal.

Näiteks Pärnu Vabakool on välja arvutanud, et kohustuste täitmiseks peavad nad õppemaksu vähemalt 72 protsenti tõstma. "[See] on ilmselgelt enamikule meie peredele ülejõukäiv ja toob kaasa sulgemisohu,“ ütles Pärnu Vabakooli seltsi juhatuse esimees Kauni Sillat Avalikult Haridusest vahendusel.

Mõne nädala eest kirjutasid 75 avaliku elu tegelast alla ühiskirjale, kus sõnastatakse mitmekesise hariduse vajalikkus. Teiste seas andsid oma toetusallkirja Arvo Pärt, Kristiina Ehin, Karl-Martin Sinijärv, Ardo Hansson, Mihhail Lotman jpt.

 

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus