Haukanõmm: migratsioonikriis on rohkem Euroopa Liidu kui Eesti kriis
Tänane ETV saade "Foorum" keskendus Eesti migratsioonipoliitikale. Vabaerakonna liige Monika Haukanõmme hinnangul on praegune migratsioonikriis ennekõike Euroopa Liidu kui Eesti kriis.
Eile arutas riigikogu pagulaspoliitika teemal. Haukanõmm tõdes "Foorumis", et kõik osapooled jäid enda arvamuse juurde ja kaitsesid enda seisukohti, kuid siiski tunnistasid kõik, et kriis on olemas.
"Küsimus on selles, kas me peame vaatama pagulaskriisi kui Euroopa Liidu kriisi või seda, mis on Eestis. Ennekõike mulle tundub, et see on rohkem Euroopa Liidu kriis kui Eesti kriis, sest Eestit puudutab see siiani päris vähe, aga Euroopa Liitu küll," rääkis Haukanõmm.
"Arvan, et kõik jõudsid ka selles osas ühisele arvamusele, et tunduvalt rohkem on vaja panustada Euroopa Liidu tegevustesse, vähem jõuti arusaamisele selles, mis saab siis, kui need pagulased on jõudnud Eestisse - kas nad on integreeritavad, kuhu nad lähevad, kauaks nad tulevad siia, sellised elulised küsimused, kui palju näiteks saab üks pagulane järele tuua oma lähedasi, kust nad saavad tööd, kus nad hakkavad õppima jne. Sellised igapäevased Eesti-sisesed küsimused jäid paljuski õhku," lisas ta.
Haukanõmm kritiseeris valitsust selles osas, et kuigi valitsusel on pagulastega seotud plaanid olemas, on selle info viimine inimesteni jäänud puudulikuks.
Tema hinnangul on suur viga, et Eestis on rakendatud pagulasteema poliitvankri ette ja seda kasutatakse n-ö päevapoliitiliste punktivõitude saavutamiseks. Ta lisas, et referendumit pagulasteema kohta nagu soovib Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), ei saa Eestis teha.
"On kaks võimalust - üks vairant on eelnõu, mis otsustatakse panna rahvahääletusele, aga selleks vaja riigikogus 51 häält, mida ei saa, sest koalitsioonil ei ole seda, teine variant on panna pagulasteema sellisel juhul rahvahääletusele, kui seda võetakse riigi eluliselt olulise küsimusena, aga siis on vaja olukorda, et sellele küsimusele on "jah" või "ei" vastus olemas. Pagulasteema pole see, kus saame "jah" või "ei" panna," selgitas ta.
EKRE aseesimees Martin Helme ütles, et tema erakonna jaoks on immigratsioon strateegiline teema, mis määrab Eesti saatuse aastakümneteks või määramata ajaks.
"Tuletame meelde, kuidas muutis Eestit nõukogude aja massimigratsioon - tundmatuseni, pöördumatult on täna Eesti teistsugune kui enne seda. See on asi, millest räägime, see pole punktivõidu küsimus, vaid sügava veendumuse küsimus," rääkis ta.
"Mina arvan, et demokraatlikus riigis on sellele vaja rahva heakskiitu, seda ei ole praegu ja ei üritata saada. Me oleme Eesti rahvusriigi, eestluse säilimise poolt, me pole kellegi vastu. Aga me anname aru, et me ei suuda Eestis ära lahendada ühtegi maailma suurt probleemi, ka ühtegi Euroopa Liidu suurt probleemi. Meie mure peab olema lahendada ära Eesti inimeste mured," lisas ta.
Tsahkna: pagulaste Euroopa-sisene ümberjagamine ei lahenda Süüria sõjapõgenike probleemi
Reformierakonna liige, siseminister Hanno Pevkur tõdes, et maailmas on erinevates kriisipiirkondades praegu liikvel umbes 60 kuni 70 miljonit inimest, neist ümber Euroopa ja lähinaabruses otsib turvalisemat elupaika umbes 6 miljonit inimest.
"Väike kübeke neist on soovinud tulla Euroopasse. Kui Süüria olukord on nii hull, siis on küsimus selles, kas me saame üheskoos natukene seda olukorda leevendada läbi humanitaarabi ja muude abipakkumiste, ja pakkuda neile, kes tõesti rahvusvahelist kaitset vajavad, ka turvalist uut elupaika. See ongi küsimus, miks me seda teeme - sest oleme Euroopa ühises peres ja proovime aidata neid, kellel on täna tõesti väga raske," selgitas Pevkur, miks Eesti võtab pagulasi vastu.
Ministri sõnul on igal riigil, sõltumata sellest, kas ta kuulub Euroopa Liitu või mitte, õigus otsustada, keda oma riiki lubab. Selle otsuse tegemiseks on tema sõnul mitu valikut.
"Esimene eeldus on see, et ainukesed, kes selle programmi raames saavad Eestisse tulla, on need, kes on õigustatud saama rahvusvahelist kaitset, nad tuvastatakse meie ja Itaalia ametnike koostöös. Teine samm on see, et sellel inimesel peab olema õigus Eestisse siseneda ja selleks peab tal olema elamisluba, mis on ainult meie võimude otsustada, selle otsuse teeb PPA. Kolmas samm valiku eeldusena on see, et me oleme öelnud itaallastele, et inimesed peavad olema võimelised ühiskonda sulanduma ja selle oluline eeldus on kultuuriline, keeleline, hariduslik taust," rääkis ta.
"See ei tähenda, et kui lõpuks on seal hulgas ka inimesi, kes pole ainult kristlased, vaid on ka moslemeid, ja ei ole ainult terved perekonnad, vaid on ka mõni üksikema, pole ainult ema lapsega, vaid võib-olla ka mõni üksik mees, siis me ei ütle kellelegi, et sina kindlasti tulla ei või. Teeme Itaalia võimudega otsused koos. Arutame siin oma ekspertidega läbi, kas see inimene võib olla sobiv Eesti ühiskonda sulandumiseks ja siis lubame tal Eestisse tulla," lisas Pevkur.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tõdes, et pagulasteema on reaalne küsimus, mis ajab Eesti rahva põhjendatult ärevile.
Ta lisas samas, et Euroopa-sisene pagulaste ümberjagamine ei lahenda ära sõjapõgenike probleemi Süürias, kus on kodudest lahkunud 12 miljonit inimest.
Ekspert: Süüria sõjapõgenike olukord on väga tõsine
Ajakirjanik Urve Eslas tõdes saates, et siiani ei ole pagulasteemat suudetud inimestele piisavalt hästi seletada, kuid inimesed vajavad just selgust. "Minu kogemus viimasest ajast näitab, et ratsionaalselt täiesti mõistlikud argumendid enam ei tööta, sest polariseerumine on juba tekkinud ja protest mistahes argumendi vastu on juba tekkinud, sest selgust inimestel pole," märkis ta.
Tema sõnul on pagulaste teema seotud mitme küsimusega, alates Süüria probleemist, edasi Euroopa ja lõpuks Eesti olukorraga.
"Püüaks need omavahel lahus hoida, sest tavaliselt hakkab asi debattides metsa minema, kui nende kolme asja argumendid argumendid omavahel ära segatakse ja hakatakse üht tõestama teise kaudu, mis pole õige viis selle asja lahendamiseks," ütles Eslas.
Päästja ja MTÜ Mondo Süüria ja Iraagi humanitaarabi projektijuht Gert Teder rääkis saates, et pagulasdebatt on hiljaks jäänud.
"Kogu n-ö ametlikul tasandil oleks võinud see olla oluliselt varem. Olen nõus, et inimestel on juba tekkinud polariseerumine, kes on poolt, kes vastu, aga päris täpselt ei saada enam pihta, mille vastu ja mille poolt," ütles ta.
Tema sõnul on segamini juba ka see piir, kust maalt käib jutt inimkaubandusest ja kust maalt sõjapagulastest.
Süüria sõjapõgenike olukord on tema sõnul väga tõsine. "Kui eelmise aasta augustis võttis ÜRO vastu otsuse, et Süüria käest enam ei küsitagi, kas on vaja abi ja hakati seda jõuga sisse viima /.../, siis tegelikult olukord on halb ja inimesed põgenevad elude eest. Nad tulid esimese hooga Jordaaniasse, kus tekkis ülekoormus - traumad, laskevigastused - selle riigi meditsiinile. Aga tookord veel tundus, et on lootust, et nad pääsevad koju tagasi," selgitas Teder.
Toimetaja: Merili Nael