5 uudist, mida teada täna hommikul
Tere hommikust! Üks nädal on taas lõpule jõudmas, reedene hommiku-uudiste kokkuvõte on siin.
Sõõrumaa: Eesti Raudtee päästaks soojemad suhted Venemaaga
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa teatas, et soovib Eesti Raudtee nõukogust lahkuda. Sarnaselt mitmete ettevõtjatega, aga ka näiteks reformierakondlase Toomas Kivimägiga, usub Sõõrumaa, et Eesti peaks hakkama Venemaaga majandussuhteid soojendama. Sõõrumaad intervjueeris raadiouudiste tarbeks Madis Hindre.
Mis aitaks Eesti Raudtee tänasest nukrast seisust - nagu oma lahkumisavalduse juurde esitatud kirjas väitsite - välja tuua?
Iga tonn raudteel liikuvat kaupa toob infrastruktuuri tasudena vähemalt 2,5 eurot. Kümne miljoni tonni juures seega vähemalt 20 miljonit eurot aastat juures. Sellega suudaks raudtee end pluss-poolel hoida.
Aga tonnid on tänaseks kadunud. Kuidas need tagasi tuua? Kust peaks transiit tulla?
Transiit saab liikuda ikka idast läände. Praegu ei lähe see lihtsalt poliitilise jonni pärast läbi. Et jonn laheneks, eeldab see ministrite tasemel selja sirgu loomist ja sel teemal rääkimist. Mõlemal poolel on ka poliitika, aga on ka pragmaatilised inimesed, kes tegelikult tahavad majandust arendada. Väidetavalt seisab täna Venemaa poolel umbes 400 rongi koosseisu kaubaga, mis lihtsalt ei mahu läbi Ust-Luuga sadamate.
Aga võib-olla on meie raudtee struktuur liiga suur ja ehitatud teiste aegade jaoks?
Ei, seda ma ei arva. Lähema paari põlvkonna jooksul need kaubad muul viisil liikuma ei hakka. Varem või hiljem hakkavad need kaubad ka siit läbi tulema. Las ta olla, ei maksa teda üles kiskuda.
Aga üht suurt raudteed veel ehitatakse juurde.
Seal ei hakka kindlasti liikuma nii palju kaupa, et ta end ära tasuks. Rail Baltical on mingid muud argumendid, miks ta end ära tasub, see võib olla näitkes psühholoogiline, ühendus Euroopaga.
Riiklik töökoha loomise toetuse abil on Ida-Virumaal tööd saanud üle 200 inimese
Ida-Virumaa ettevõtluse edendamiseks ja töötute tööturule tagasiaitamiseks loodud töökoha loomise riikliku toetuse abil on kuues ettevõttes tööd saanud 207 inimest, vahendas Rene Kundla.
Eelmise aasta maikuus käivitunud töökoha loomise toetuse raames makstakse toetust kalendrikuu jooksul töötutele Ida-Virumaal vähemalt 20 töökohta loonud ettevõttele. Riikliku toetuse suurus on 50% bruto töötasust, kuid maksimaalselt kahekordne miinimumpalk ehk 940 eurot.
Projekti raames toetatakse ettevõtet töötajale palga maksmisel aasta aega. Anneki Teelahk avaldas lootust, et ettevõtjad jätkavad töötajatega töösuhet ka pärast selle tähtaja lõppu.
Töötukassa tööandjate konsultandi Kaire Põlgaste sõnul on tööandjate huvi projekti vastu suur, kuid suurimaks takistuseks on olnud korraga nõutavate arvu töötajate leidmine.
Kõige rohkem ehk 87 inimest on programmi raames tööd saanud MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus, mis toodab Jõhvis, Narvas ja Sillamäel Skandinaavia turule puust mänguasju. MTÜ juhatuse liikme Aleksandr Sikuti sõnul on veebruarikuu lõpus plaanis rakendust leida veel paarikümnele inimesele. Kuna töö konti ei murra, siis saavad MTÜ-s tööd teha ka osalise töövõimega inimesed.
Üks MTÜ töötajatest Vladimir Aleksejev ütles, et tema ülesanne on teha kõik selle nimel, et laste mänguasjad oleks võimalikud ohutud. "Mul ei olnud kaua aega tööd. Nüüd ma töötan ametlikult selles ettevõttes. Mulle meeldib siin, kuid pean oma töökiirust tõstma. Mida rohkem ma detaile lihvin, seda rohkem ma palka saan. Praegu läheb mul juba paremini, suudan kolme tunniga üheksa, mõnikord isegi kümne detailiga hakkama saada. Ja kui ma hakkan tööle kaheksa tundi päevas, siis ma arvutasin, et suudan neid 20 tükki teha," rääkis ta.
Kui algselt pidi eelmisel aastal käivitunud töökoha loomise toetuse projekt lõppema sel aastal, siis nüüd on valitsusel plaan seda pikendada.
Trumpi kehtestatud reisikeeld teatud riikidest pärit inimestele on tühistatud
Trump allkirjastas kaks nädalat tagasi määruse, mille järgi ei tohi seitsme peamiselt islamisuslise riigi kodanikud ajutiselt USA-sse sisenda. Reisikeelu peatas möödunud nädalal föderaalkohtunik James Robart, kes rahuldas Washingtoni ja Minnesota osariigi kaebuse. Nüüd otsustas USA apellatsioonikohus jätta reisikeelu tühistamise täielikult jõusse. Kolme kohtuniku otsus oli ühehäälne, vahendas Maria-Ann Rohemäe Washingtonist.
Kaotus apellatsioonikohtus on Trumpi administratsioonile suur tagasilöök ning tõenäoliselt kaevatakse otsus edasi USA ülemkohtusse. Pärast otsuse selgumist kirjutas Trump Twitteris:
Näeme kohtus, kaalul on meie riigi julgeolek.
SEE YOU IN COURT, THE SECURITY OF OUR NATION IS AT STAKE!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) February 9, 2017
Mõned päevad tagasi ütles Trump, et tema tahtis reisikeelu kehtestamisega kuu aega oodata, kuid julgeolekuametnikud kinnitasid talle, et viivitus võiks pigem kaasa tuua ohtlike terroristide riiki sisenemise. "Terrorism on oluliselt suurem oht, kui inimesed meie riigis arvavad, aga me lahendame selle olukorra," lausus ta.
Lisaks kirjutas Trump Twitteris, et kui midagi peaks juhtuma, siis tuleks süüdistada reisikeelu tühistanud kohtunikku, kes avas riigi potentsiaalsetele terroristidele. Trumpi Ülemkohtu kohtuniku kandidaat Neil Gorsuch ütles, et sellised mõtted on demoraliseerivad ja valmistavad pettumust.
Uus-Meremaal hukkusid sajad rannale uhutud pilootvaalad
Uus-Meremaal püüdsid vabatahtlikud tagasi vette aidata reedel rannale uhutud pilootvaalu ehk tavagrindasid, enam kui 400 veeimetajast oli enamik paraku juba hukkunud, teatas keskkonnakaitseamet.
Ameti pressiesindaja Andrew Lamasoni sõnul oli tegu ühe suurema teadaoleva massilise kaldaleuhtumisega saareriigi ajaloos. Paraku on taolised vahejuhtumid Uus-Meremaal suhteliselt sage nähe.
Lamasoni sõnul sattus 416 tavagrindat rannale Lõunasaare põhjaosas asuva Golden Bay piirkonnas Farewell Spitis ööl vastu reedet. Ta lisas, et umbes 70 protsenti loomadest oli hukkunud.
Ehkki katsed vaalu tagasi merre toimetada on käinud juba tunde, ei näi olukord kuigi lootustandev.
"Sellise arvu hukkunute juures pead eeldama, et ka ülejäänud on üpris kehvas seisus," ütles Lamason raadiojaamale Radio New Zealand. "Nii et valmistame end ette üsna traumeerivaks ajaks."
Ott Tänak sai Rootsi MM-ralli avakatsel neljanda koha
Ott Tänak sai neljapäeva õhtul Rootsi MM-rallile avalöögi andnud 1,9 km pikkusel Karlstadi publikukatsel neljanda koha, jäädes liidrist maha 0,8 sekundit.
Kiireimat minekut näitas Toyota sõitja soomlane Jari-Matti Latvala. Fordil sõitev Tänak ütles ralli-raadiole, et esimene katse oli puhas ja probleeme ei esinenud. Tänak ütles ühe oma lemmik etapi kohta, et see oli hea algus. Tänakut loetakse ka üheks Rootsi ralli favoriidiks. Täna on Rootsi talve-rallil kavas seitse kiirus-katset, millest esimene, algab Eesti aja järgi juba kell 8.59.
Pühapäevane viimane kiiruskatse on keskpäeval otseülekandes nähtav ka ETV2 kanalil.
Tänane ilm: endiselt ilus talveilm
Vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub valdavalt idakaare 1-7 m/s. Õhutemperatuur on -2..-7°C.