Karis: riigisaladusega kaetud dokumentide lekitamine ei ole normaalne ja takistab arutelu

Video
25.05.2016 14:06
Rubriik: Eesti

Riigikontrolör Alar Karise hinnangul tuleks Eestis pöörata rohkem tähelepanu tähtsate dokumentide lekkimisele. Kuna kardetakse salajaseks kuulutatud materjalide levimist, jagatakse poliitikutele materjale võimalikult viimasel hetkel, mis tähendab, et otsuseid tehakse pealiskaudse teadmise põhjal.

Eilne Estonian Airi kohta avalikustatud riigikontrolöri aruanne näitas, et valitsus tegi lennufirmat Estonian Air toetades otsuseid kiirustades ja eraldas kümneid miljoneid eurosid piisavalt süvenemata.

Karis näeb, et paljuski lasub poliitikutel ja nõukogude liikmetel pidev surve kiiremaks tööks, sest hiljutine praktika näitab, et üha tihemini lekitatakse dokumendid enne otsustusprotsessi ajakirjandusse. See on aga probleem, millega peaks tegelema, et otsustajatel oleks tagatud rahulik tööaeg, märkis Karis "Terevisioonis".

Ka lennundusarengu arutelud, mida viimase viie aasta jooksul 25 korda peeti näitavad, et enamasti said poliitikud arutlusele tulevad materjalid kätte kas sama päeva hommikul või eelmisel õhtul, mistõttu ei olnud neil ka aega paberitesse süveneda.

"On teatav hirm, et materjalid ja memorandumid lekivad enne, kui algab arutelu. Ehk laua taga on veel neljandad ja viiendad osapooled, kes avaldavad otsuse tegemisele survet," sõnas Karis.

Hiljuti lekkis ajakirjandusse Tallinna Sadama tegevust puudutav raport, mis taaskord raskendab nii otsustajate kui ka analüüsijate tööd. Karis on kindel, et lekete taga on osapooled, kellele avalikustamine ja segaduse tekitamine on kasulik, kuid probleem seisneb selles, et taolised lekked tekitavad ühe laua taga istuvate poliitiliste jõudude vahele usaldamatust.

"Ka riigisaladusega kaetud arutelud ilmuvad nädal hiljem päevalehte, mis ei ole normaalne," sõnas Karis.

Karis auditis: kardan, et Estonian Airi pealiskaudne otsustus ei ole üksik halb näide valitsuse otsustusprotsessist

Eile avaldatud riigikontrolli audit, milles analüüsitakse valitsuse tegevust lennundusettevõtete arendamisel, kirjutas riigikontrolör sissejuhatavas tekstis, et auditi mõte on laiem kui vaid Estonian Airiga seotud otsustusprotsesside tagantjärele hindamine. Oluline on analüüsida, kuidas teeb valitsus otsuseid ja kuidas neid ette valmistatakse.

"Kui nõudlik on minister oma ametnike suhtes, et nood annaksid infot, mille pinnalt on võimalik läbimõeldud otsuseid teha? Millist nõudlikkust näitab üles peaminister valitsuse liikmete suhtes, lubades valitsusele ettevalmistatud otsuseid päevakorda? Kes ja kuidas peab veenduma, et valitsuse riigivara ja maksumaksja raha puudutav otsus on eesmärgipärane, otstarbekas, säästlik, õiguspärane ja läbipaistev, nii nagu nõuab riigivaraseadus? Kas valitsus võib otsustamisel lubada endale emotsionaalseid kaalutlusi või peab lähtuma seadusesätete kohaselt vaid rangelt ratsionaalsetest argumentidest? Kui palju peaks olema valitsusel aega otsuse tegemiseks talle esitatud teabega tutvuda?

Audit näitas, et ASi Estonian Air puudutavad otsused tegi valitsus põhjendamatult kiirustades ja pinnapealse teabe põhjal ka neis olukordades, kus oli võimalust ja aega teha vajalikud analüüsid ning tellida eksperdihinnangud küsimustes, kus ametnikud ei suuda kõiki vastuseid anda," seisis auditis.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus