Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Enamikus kauplustes on kilekott odavaim
Enamikus Eesti kaubanduskettide kauplustes müügil olevatest kottidest on loodustsäästvamate paberkottide asemel odavaim hoopiski kilekott.
ERR-i uudisteportaali küsimusele, mida on kauplus teinud selleks, et vähendada kilekottide tarbimist öeldi peamiselt, et näiteks väikeste, peamiselt puuviljade pakendamiseks mõeldud kilekottide puhul on müüjale antud juhised kasutada kilekotti vaid kliendi soovil.
Kaupluste esindajate sõnul määrab hinna materjal, tootmistingimused ja koti sisseostuhind.
Selveri avalike suhete juht Annika Vilu ütles, et Selveris leidub nii kliente, kes kasutavad ainult tekstiilkotte ja ei paki midagi kilesse, aga rohkem on neid inimesi, kes armastavad asju kilekottidesse pakkida.
"Oleme pakkunud juba mitu aastat kliendile võimaluse ise kaupa pakkida, kassapidaja paneb kilekotti vaid lekkida võivad keemiatooted ning üksikud piimatooted. Kui klient soovib, siis võib ka need tooted pakkimata jätta," ütles ta.
Vilu rääkis, et müügil on nii paber- kui tekstiilkotid ning viimased on iga aastaga üha populaarsemad. Kottide hindu Vilu vastuses välja ei toonud, küll aga ütles ta, et kilekotid on soodsamad kui paber- ja tekstiilkotid, sest nende sisseostuhind on madalam.
Maksimarketit, AjaO kauplusi ja Konsmumit esindava ETK turundusdirketor Andres Lember rääkis, et nende poodides on välja töötatud soovituslik infomaterjal, mida kasutatase kassade juures ja kus on tekst, et keskkonna säästmiseks kassapidaja ei pakenda tooteid kilekotti ning soovi korral peab klient ise sellest märku andma.
Prisma Peremarketi turundusjuht Silver Saga, et Prisma tõi juba aastaid tagasi müügile kõikidele Euroopa Liidu direktiividele vastava biolaguneva ostukoti, mida müüakse sama hinnaga kui tavalist kilekotti. "Samuti püüame juurutada töötajates põhimõtet, et õhukesi kilekotti jagataks klientidele kassas vaid nende endi soovil."
Maxima kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid ütles, et Maximas on juba aastaid käimas kampaania, mis kutsub kauplustes üles enne tasuta kilekoti võtmist selle kasutamist kaaluma. "Kohtades, kus tarbijad saavad võtta tasuta kilekotte kauba pakkimiseks on selleks paigaldatud vastava sisuga plakatid," ütles ta.
Comarketit esindava ABC Supermarkets turundusdirektor Andrus Põld rääkis, et Comarketites plaanitakse õhukeste kilekottide tarbimist piirata tuues alternatiivina lähiajal müügile korduvkasutatavad võrkkotid puu-ja juurvilja pakendamiseks.
Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja ütles, et käesoleval aastal tehti otsus, mille tulemusena muudeti kilekottide hinda kallimaks ning vähendati loodussäästlike paberkottide hinda.
"Saame öelda, et tänaseks on tarbijad meie teguviisi hästi vastu võtnud. Sellest annab märku paberkottide pea kahekordne müügitõus, tõusnud on ka korduvkasutatavate riidekottide müük," märkis ta.
Maksimarketites, Konsumites, A ja O kauplustes maksab kilekott 10 senti, paberkott 22 senti, ja riidest kott 75 senti. Prismades maksavad tavaline kilekott ja biolagunev kilekott mõlemad 10 senti, paberkott 35 senti ning riidest kandekott 1 euro.
Maxima kilekotid maksavad 10 senti, riidest kandekott 1,69 eurot ja papist kokkupandavad kastid 89 senti. Comarketites on kilekoti hind 10, paberkoti hind 25 senti ja riidest kott maksab 1,08 eurot. Rimis maksab kilekott 19, paberkott 10 ja riidest kandekott 79 senti.
Euroopa Komisjon kiitis heaks direktiivi eelnõu, mille eesmärk on vähendada õhukeste, kuni 0,05 millimeetri ehk 50 mikroni paksuste kilekottide kasutamist Euroopa Liidus.
Liikmesriigid saavad ise valida meetmed, mida nad peavad eesmärgi saavutamiseks kõige sobivamaks, kehtestades kas kasutustasud või tingimused kilekottide keelustamiseks, teatas hiljuti Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Kaupluste esindajate sõnul määrab hinna materjal, tootmistingimused ja koti sisseostuhind.
Selveri avalike suhete juht Annika Vilu ütles, et Selveris leidub nii kliente, kes kasutavad ainult tekstiilkotte ja ei paki midagi kilesse, aga rohkem on neid inimesi, kes armastavad asju kilekottidesse pakkida.
"Oleme pakkunud juba mitu aastat kliendile võimaluse ise kaupa pakkida, kassapidaja paneb kilekotti vaid lekkida võivad keemiatooted ning üksikud piimatooted. Kui klient soovib, siis võib ka need tooted pakkimata jätta," ütles ta.
Vilu rääkis, et müügil on nii paber- kui tekstiilkotid ning viimased on iga aastaga üha populaarsemad. Kottide hindu Vilu vastuses välja ei toonud, küll aga ütles ta, et kilekotid on soodsamad kui paber- ja tekstiilkotid, sest nende sisseostuhind on madalam.
Maksimarketit, AjaO kauplusi ja Konsmumit esindava ETK turundusdirketor Andres Lember rääkis, et nende poodides on välja töötatud soovituslik infomaterjal, mida kasutatase kassade juures ja kus on tekst, et keskkonna säästmiseks kassapidaja ei pakenda tooteid kilekotti ning soovi korral peab klient ise sellest märku andma.
Prisma Peremarketi turundusjuht Silver Saga, et Prisma tõi juba aastaid tagasi müügile kõikidele Euroopa Liidu direktiividele vastava biolaguneva ostukoti, mida müüakse sama hinnaga kui tavalist kilekotti. "Samuti püüame juurutada töötajates põhimõtet, et õhukesi kilekotti jagataks klientidele kassas vaid nende endi soovil."
Maxima kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid ütles, et Maximas on juba aastaid käimas kampaania, mis kutsub kauplustes üles enne tasuta kilekoti võtmist selle kasutamist kaaluma. "Kohtades, kus tarbijad saavad võtta tasuta kilekotte kauba pakkimiseks on selleks paigaldatud vastava sisuga plakatid," ütles ta.
Comarketit esindava ABC Supermarkets turundusdirektor Andrus Põld rääkis, et Comarketites plaanitakse õhukeste kilekottide tarbimist piirata tuues alternatiivina lähiajal müügile korduvkasutatavad võrkkotid puu-ja juurvilja pakendamiseks.
Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja ütles, et käesoleval aastal tehti otsus, mille tulemusena muudeti kilekottide hinda kallimaks ning vähendati loodussäästlike paberkottide hinda.
"Saame öelda, et tänaseks on tarbijad meie teguviisi hästi vastu võtnud. Sellest annab märku paberkottide pea kahekordne müügitõus, tõusnud on ka korduvkasutatavate riidekottide müük," märkis ta.
Maksimarketites, Konsumites, A ja O kauplustes maksab kilekott 10 senti, paberkott 22 senti, ja riidest kott 75 senti. Prismades maksavad tavaline kilekott ja biolagunev kilekott mõlemad 10 senti, paberkott 35 senti ning riidest kandekott 1 euro.
Maxima kilekotid maksavad 10 senti, riidest kandekott 1,69 eurot ja papist kokkupandavad kastid 89 senti. Comarketites on kilekoti hind 10, paberkoti hind 25 senti ja riidest kott maksab 1,08 eurot. Rimis maksab kilekott 19, paberkott 10 ja riidest kandekott 79 senti.
Euroopa Komisjon kiitis heaks direktiivi eelnõu, mille eesmärk on vähendada õhukeste, kuni 0,05 millimeetri ehk 50 mikroni paksuste kilekottide kasutamist Euroopa Liidus.
Liikmesriigid saavad ise valida meetmed, mida nad peavad eesmärgi saavutamiseks kõige sobivamaks, kehtestades kas kasutustasud või tingimused kilekottide keelustamiseks, teatas hiljuti Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Toimetaja: Aleksander Krjukov