Teadlased hindavad koalitsioonileppe perepoliitikat asjalikuks
Ühiskonnateadlased Mare Ainsaar ja Allan Puur hindavad täna allkirjastatava koalitsioonileppe perepoliitilisi lubadusi üsna headeks, sest nendes sisalduvad meetmed nii toetuste tõstmiseks kui ka paremate teenuste andmiseks.
Kui eeldada, et kõige olulisemad asjad öeldakse leppes kõigepealt, siis on uus koalitsioon oma prioriteediks võtnud lastega perede toimetuleku parandamise. Selleks tõstetakse lastetoetusi esimese kahe pere lapse puhul 15 eurot ja vähemalt kolme lapsega pere puhul luuakse 200-eurone lasterikka pere toetus, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Lisaks on sotsiaaldemokraadid, IRL ja Reformierakond kokku leppinud ka elatisabifondi loomises ja püüus lahendada lasteaiakohtade järjekorra probleem. Perepoliitiilisi meetmeid on leppes veel ja veel. Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika õppetooli juhataja Mare Ainsaar ütles, et üldjoontes on lepe perede toimetuleku osas positiivse mõjuga.
Eriliselt rõhutas Ainsaar elatisabifondi loomist, mis parandab suure hulga üksikvanemate toimetulekut. Lisaks loodab Ainsaar, et kuna perede kindlustunnet peaks lepe tõstma, loob see mõnegi eelduse sündivuse tõstmiseks.
"Kokkuleppiijad on teadnud, mida nad teevad, sest ka kõik senised uuringud on neid asju rõhutanud, millest midagi on sinna leppesse saanud – lastetoetuste tõus, lasteaiakohad, vanemate töö- ja pereelu ühildamine – see on kõik kaetud. Kui võrrelda eelnevate koalitsioonilepingutega, siis on täitsa sisulise ja asjaliku leppega tegemist," rääkis ta.
Ka Eesti Demograafia Instituudi juhtivteadur Allan Puur hindas perepoliitika osas leppe heaks. Sündivust see muidugi automaatselt tema sõnul ei tõstva, sest sündivust mõjutavad väga paljud ja pikaajalised mõjurid.
"Laste saamine on väga terviklik ja inimeste elu pikaajaliselt mõjutav otsus, siin räägvad kaasa nii paljud tegurid, et siit väga suurt muutust loota, on natukene liiga optimistlik.
Kui me vaatame natukene tehnilisema pilguga, siis kõige enam paraneb olukord ühe vanema kasvatada olevate laste puhul või siis suurte perede puhul. Kolmandaid ja järgmisi lapsi on sündivatest lastest umbes 20 protsenti. Kui see number ka natukene muutub, siis ega tegelikult selle mõju tervikuna sündide arvule väga suur ei ole," selgitas ta.
Toimetaja: Madis Järvekülg