Michal: Rail Balticu trassivalik on lukus
Majandus- ja taristuministri Kristen Michali sõnul on Rail Balticu trassi osas valikud langetatud ja plaanide ümbervaatamist ei pea ta enam mõistlikuks, sest see seaks ohtu kogu raudtee valmimise.
"Kõikide nende trassivalikute või mõnede trassivalikute avamine tegelikult tähendaks ajas tagasiminemist ja arvestades selle projekti suurust, mahtu, ajakriitilisust ning riigipiiride ületatavust, ei ole see enam otstarbekas," ütles Mihcal ERR-i raadiouudistele.
Michal usub, et kui hakata raudtee kulgemisteed kusagilt veel ümber vaatama, toob täiendav ajakulu kaasa kogu projekti venimise, ja nii võidakse ilma jääda euroliidu toetusest.
Trassivalik peab leidma kinnitust ka maakonnaplaneeringutes, mille kehtestamiseni plaanitakse Michali sõnul jõuda tulevaks aastaks.
"Maavanemad lähevad nende trassidega nüüd edasi, tulevad avalikud arutelud, seejärel tulevad kehtestamised ja kindlasti ei saa välistada ka erinevaid õigusvaidlusi."
Kuigi avalik otsustusprotsess maakondades on veel ees, kinnitab Michal, et maavanemad oma otsused langetanud ja toetavad praeguseks valitud trassi. Ainus, mis trassivalikut veel mõjutada võib, on võimalik kohtulahend.
Kiili valla Kangru küla selts, mille külje alt uus raudtee läbi hakkab jooksma, on üks, kes on kokku pannud kohtuhagi.
Seltsi esindaja Meelis Šokmani sõnul kaalutakse kohtusse minekut mitte sellepärast, et raudtee otseselt neid mõjutab, vaid seetõttu, et kogu trassivaliku protsessi läbipaistvamaks muuta.
Šokmani sõnul on selts tegelenud Rail Balticu trassivalikuga poolteist aastat, toonud välja vigu arvutustes, millest ühtegi pole arvestatud.
"Me ehitame raudteed ikkagi viiekümneks, kuuekümneks, seitsmekümneks aastaks ja kui me nüüd tegeleme 6–12 kuud väga intensiivselt õige valiku tegemisega, siis ma arvan, et see on palju õiglasem ja õigem riigi ning kodanike jaoks," ütles Šokman.
Michali sõnul on kohtuvaidlused tõenäolised just Harjumaad läbiva trassi osas. Samas loodab ta, et mujal saab asjadega edasi minna ka siis, kui Harjumaal asjad venima jäävad.
Praeguste plaanide järgi alustatakse raudtee-ehitusega 2018. aastal, esimene rong jõuab Tallinnast Poola seitse aastat hiljem.
Toimetaja: Merit Maarits