Leht: seadusemuudatused toovad kriminaalmenetlusse rohkem bürokraatiat

Politseiauto. (Foto: Postimees/Scanpix)
1.09.2016 7:43
Rubriik: Eesti

Põhiõiguste kaitsmiseks tehtud seadusemuudatused toovad tänasest kriminaalmenetlusse rohkem bürokraatiat, samas anti kohtutele, prokuratuurile, advokatuurile ja kohtuekspertidele muudatusteks raha juurde, kuid politseile mitte.

Eesti Päevaleht kirjutab, et alates 1. septembrist võib tekkida olukord, kus sõiduki läbiotsimiseks peavad politseinikud ootama tunde, enne kui kohtult loa saavad.

Muudatused hõlmavad kaht laiemat teemat ehk läbiotsimislube hakkab prokuratuuri asemel väljastama kohus ning peale selle muutub vahistamise kord. Kui seni sai kahtlsutatavat eeluurimise ajal vahi all hoida kuni kuus kuud, siis nüüd võib alaealisi kuriteo raskusastmest olenemata vahistada kaheks kuuks, teise astme kuriteos kahtlustatavaid täisealisi kuni neljaks kuuks ja esimese raskusastme kuriteos kahtlustatavaid kuni kuueks kuuks ning ühtlasi tuleb vahi all hoidmise põhjendatuse kohta iga kahe kuu tagant teha kohtulik kontroll.

Igal aastal tehakse Eestis ligikaudu tuhat läbiotsimist ning kohtud andsid läbiotsimiseks umbes sada luba, ülejäänud väljastasid prokuratuur ja uurimisasutused, kuid nüüd suureneb kohtute koormus pea kümme korda.

Samas on igal aastal tuhandest läbiotsimisest üle kahesaja edasilükkamatud ehk sellised, mille puhul asi või asukoht vajab viivitamatut läbiotsimist ning seni pole kohtud pidanud valmis olema lube ööpäev läbi väljastama.

Lehe väitel tekitab lisatööd nõue vahistamistaotluse vajalikkust iga kahe kuu tagant kontrollida, mille ühe võimalusena loodetakse videokonverentsidele, kuid praegu on 14 arestimajast videosilla võimalus olemas kuues, enamasti ainult suuremates linnades.

Kuna PPA konvoeerimise jaoks lisaraha juurde ei saanud, peavad nad vajaliku kulutuse näpistama niigi kärbitud eelarvest, mis PPA arvutuse kohaselt tähendab umbes 100 000 eurot.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles ERR.ee-le, et prokuratuur avaldas oma seisukoha veel kevadel ning 1. septembril jääb prokuratuur oma seisukoha juurde.

"Põhiõiguste paketiga kaitstakse küll kahtlustatavate ja süüdistatavate põhiõigusi, mis tegelikkuses on ka käesoleval ajal hästi kaitstud, kuid kannatanute põhiõigused on jäänud tähelepanuta," ütles Perling.

Perlingu sõnul on ta seisukohal, et kui kõik osapooled – uurimisasutus, prokuratuur, advokatuur, kohus - on valmis ööpäevaringselt panustama, siis on lootust, et muudatused hakkavad tööle.

"Nii kui üks lüli annab järele, tekivad tõrked. Prokuratuuri juhina kinnitan, et omalt poolt oleme soetanud vajalikku tehnilist varustust, suurendanud valveprokuröride arvu ning muutnud oma töökorraldust ehk teeme ka tulevikust kõike endast oleneva selleks, et vajalikud vahistamis- ja läbiotsimistaotlused jõuaks kohtusse ja tagasi uurimisasustusele kiiresti ja paindlikult," ütles ta.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

täna vikerraadios