Volikogud kiitsid heaks 21 000 elanikuga Saue valla loomise
Täna kogunesid Kernu vallas, Nissi vallas, Saue linnas ja Saue vallas volikogud, et teha lõplikud ühinemisotsused. Kõik neli volikogu kiitsid pea kaks aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena valminud ühinemislepingu heaks ning seega jätkavad senised Kernu vald, Nissi vald, Saue linn ja Saue vald tegutsemist ühise, ligi 21 000 elanikuga omavalitsusena, mille nimeks saab rahvahääletuse tulemuse põhjal Saue vald.
Pikaajalise Kernu vallavanema Enn Karu arvates on ühendvallas jätkamine Kernu jaoks igati mõistlik ja loogiline areng ning sellest annab tunnistust ka võrdlemisi üksmeelne ühinemisotsus volikogus – ühinemist toetasid kõik 12 volikogu istungil osanud volinikku.
Rahumeelselt ja suhteliselt üksmeelselt kulges otsustamine ka Nissi vallas, kus ühinemise pooldajaid ja vastaseid oli vastavalt 8 ja 4. Nissi vallavanem Peedo Kessel kinnitas, et ka tema arvates on ühinemine piirkondliku arengu piirkonna elaniku jaoks kasulik ja vajalik. Nii Kernu kui Nissi valdades näitas märtsikuine rahvahääletus, et neis paikades on enamik inimesi ühinemisplaaniga päri. Kernu vallas elab 2040 inimest ning Nissi valla rahvaarv on 2882, seega jäävad nii mõlemad eraldi, kui ka kahepeale kokku alla praeguses haldusreformiplaanis sisalduva 5000-elaniku miinimumpiiri.
Kõige rohkem küttis ühinemisotsuse tegemine kirgi Saue linnas. Juba märtsikuise rahvahääletuse eel eristusid selgelt ühinemist pooldavad ja ühinemisvastased poliitilised jõud, kes aktiivselt oma seisukohti tutvustasid.
Saue volikogu istungi eel kogunes linnavalitsuse hoone ette Saue lipu värvides sallidega piketeerijad, kes polnud ühinemisplaaniga nõus. Teiste hulgas olid piketeerimas ka Saue endised linnapead, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kogunenud linnaelanikud nõudsid, et linnapea ja volikogu esimees astuksid tagasi.
Ka märtsikuisel rahvaküsitlusel osalenud Saue linnarahva seas oli ühinemisvastaseid rohkem kui pooldajaid. Aga küsitlustulemuste järgi otsustamine ei ole volikogude liikmetele kohustuslik ning tänaseks hääletustulemuseks oli see, et Saue linnavolikogus toetas ühinemist 10 saadikut ja vastu oli 7 linnavolinikku.
Türkiissinine tähistab kohalike eelarvete kogutulu elaniku kohta eurodes 2014. aastal, sinine omavalitsuse elanike arvu 2015. aasta jaanuaris, omavalitsuse värv elanike meelsust.
Saue linnavolikogu esimees Valdis Toomast tõdes, et nii emotsionaalseid päevi on Sauel harva. Ühinemisotsusega oli tema rahul. "Siin kaks arvamust ristuvad ja meil ei ole vaja kedagi mobiliseerida sest me esindame neid, kellele see ühinemine sobib ja kes leiavad, et see on meie tulevik ja meie linna arengu võti," rääkis Toomast.
Ta kommenteeris, et ühinedes säilitab Saue linnastaatuse- ja sümboolika, Sauele rajatakse mitmeotstarbeline keskusehoone ning Saue gümnaasiumi rahastamist jätkatakse ka juhul, kui riik peaks haridusrahastamisel olulisi ümberkorraldusi tegema.
Saue linnapea Harry Pajundi täiendas, et täna on Saue tõesti hästi toimetulev omavalitsus, aga leiab, et linnajuhtimisel tuleb arvesse võtta ka pikemat perspektiivi. Pajundi toob välja, et iseseisvalt jätkates oleks Saue oma tänase 5867 elanikuga peale 2017. aasta valimisi ja peale haldusreformi läbiviimist Harjumaal ja kogu Eestis üks väikseimaid omavalitsusi ning pole kindel, kas sel viisil suudetaks tänastele linnakodanikele ning nende lastele ja lastelastele naabritega võrdväärseid teenuseid ja elukvaliteeti tagada.
Tänasega vastuvõetud volikogude ühinemisotsused peab läbi vaatama Harju maavanem ning lõplikult heaks kiitma valitsus. Kuni 2017. aasta valimisteni viiakse üheksoos läbi erinevaid üleminekutegevusi, mis tagavad uue vallajuhtimise ja elukorralduse sujuva toimima hakkamise tuleval sügisel. Alustatakse keskusehoone rajamise ettevalmistustega, koostatakse uue valla arengukava, eelarvestrateegia ja põhimääruse projektid ning pannakse paika juhtimis- ja tööjaotusplaan.
Endine Saue linnapea Tõnu Urva ütles, et ühinemisotsust on võimalik vaidlustada. "Seda otsust annab halduskohtus kolme tööpäeva jooksul kindlasti vaidlustada. Täna ei ole riigikogu isegi vastu võtnud ju haldusreformi seadust," märkis ta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov