Lang: riigikogu liikme staatuse seadus vajab parandamist
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang selgitas, et riigikohus otsustas täna, et õiguskantsleri ülesanne on hinnata, kas riigikogu liikmelt tuleks saadikupuutumatus ära võtta või mitte, samas ei ole see Langi kinnitusel õiguskantsleri kohustus, vaid ta võib selle üle ise otsustada.
Riigikohus leidis, et põhiseaduse järgi on õiguskantsleri ettepanekut ja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekut vaja üksnes riigikogu liikmele süüdistusakti koostamisel või temaga kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimiseks. Kui inimesest saab riigikogu liige pärast süüdistuse esitamist, on õiguskantsleri ja riigikogu heakskiit vajalik kriminaalmenetluse jätkamiseks.
Õiguskantsler Indrek Tederi taotlus on seotud keskerakondlasest riigikogulase Urbo Vaarmanni süüasjaga. Veebruari alguses määras Tartu maakohus kohtuprotsessi korduvas pistise andmises ja soodustuskelmuses süüdistatava Vaarmanni ja tema kaassüüdistavate üle sügisesse, kuna enne oli vaja lahendada tema saadikupuutumatuse küsimus.
"Õiguskantsler arvas, et tema ei ole kohustatud läbi viima niisugustes tundlikes kriminaalasjades seda eelhindamist ehk kui prokuratuur tuleb tema juurde ettepanekuga, et tema omakorda tuleks riigikokku ja teeks ettepaneku kelleltki saadikupuutumatus ära võtta, siis tema ei tohiks olla selle hindaja, sest see rikkuvat riigikoguliikme immuniteeti," selgitas riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang.
"Riigikohus nii ei arvanud, vaid arvas, et see on põhiseaduse järgi õiguskantsleri ülesanne ja tema kas siis teeb seda või ei tee. Tal ei ole ju põhiseadusest tulenevat kohustust alluda prokuratuuri taotlusele. Eks ta siis peab vaatama, mis prokuratuuri taotluses kirjas on ja kas ta siis tuleb riigikokku vastava ettepanekuga või mitte, see on tema asi. Sellega on see vaidlus lõppenud," lisas Lang.
Samas kestab tema sõnul vaidlus riigikogu liikmete immuniteedi sisustamise üle. Lang selgitas, et põhiseaduses on lihtsalt kirjas, et riigikogu liige on puutumatu, aga seda, mida see puutumatus tähendab, riigikoguliikme staatuse seadus lõpuni ei anna.
"Need on lõputud vaidlused, et mis see puutumatus kui niisugune tähendab, kas see on absoluutne puutumatus, et riigikogu liikme suhtes ei tohi ühtegi toimingut teha või mingisuguseid võib. See on meil kõik veel ees," rääkis Lang.
Riigikoguliikme staatuse seaduses on tema hinnangul palju vigu ja need tuleks ära parandada. "Aga vaatame, kas sellel koosseisul jätkub selleks indu ja jõudu. Öeldakse, et üks aasta enne valimisi käib positsioonide sissevõtmine ja sisulisi asju, eriti neid asju, mis põhjustavad ajakirjanduslikku pulbitsemist, ette ei võeta," tõdes ta samas.
Toimetaja: Merili Nael