Lobjakas: Eesti-sugune riik saab eksisteerida vaid kindlate rahvusvaheliste reeglite raamistikus
Välispoliitika analüütiku Ahto Lobjakase sõnul saab Eesti-sarnane riik eksisteerida vaid siis, kui tema ümber on kindel rahvusvaheliste reeglite raamistik.
Üha sagedasem NATO artikkel 5 tugevuse kordamine ning see, et Balti riikides on juba olemas NATO hävitajad ja USA sõdurid, võivad tekitada suuremat ärevust, hirmu ja kahtlusi.
Lobjakas rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", et see on loomulik reaktsioon väga kiiresti arenenud ja globaalseks saanud Ukraina kriisile, mille sarnast pole paar viimast põlvkonda näinud.
"Üks, mis on muutunud võrreldes 1985. aastaga, millega praegust olukorda võrreldakse, on see, et globaalne situatsioon on järsku hästi voolav. Teatud mõttes võime vaadata mingil hetkel tagasi külma sõja aastatele kui eeskujuliku korra aastatele maailmas - kõik toimis, ükskõik, millistel eeldustel, aga ta vähemalt toimis. Nüüd pole isegi eeldust, et asjad toimiksid," rääkis analüütik.
Ta selgitas, et maailmas on mitu suurriiki - USA, Venemaa ja Hiina - ning regionaalsed jõud, aga nende omavahelised regionaalsed suhted ja toimetulek on nullis.
"Siin ongi Eesti probleem. Eesti-sarnane riik saab eksisteerida ainult olukorras, kus tema ümber on kindel rahvusvaheliste reeglite raamistik ja kogu selle kriisi saab lahendada alles siis, kui see raamistik taastub. Kui ma seda ütlen, siis on selge, et seda ei juhtu 10 ja 20 aastaga, järelikult jääb see periood kahjuks veel kestma, põlvkonna jagu vähemalt," lisas ta.
Ekspert: kõheduse tunne on õigustatud
Kaitse- ja julgeolekuekspert Merle Maigre rääkis saates, et eestlased seostavad paratamatult tänaseid Ukraina sündmusi Esimese ja Teise maailmasõja aegsete sündmustega.
"Me võime väita, et ühene seostamine - täna Krimm, homme Balti riigid - on üles köetud rahvusvahelise meedia poolt. Aga minu meelest on meie alateadvuses alati see seos 1939. aastaga või 1924. aasta 1. detsembriga Tallinnas," rääkis ta.
"Venemaa käitumine on kõige selle taga, mis meis kõhedust tekitab," lisas ekspert.
Pettai: võrreldes varasemaga on meie keskkond muutunud
Politoloog Vello Pettai sõnul on väga tähtis, et võrreldes näiteks 1939. või 1924. aastaga on meil nüüd struktuurid ja liidud, milles tegutseme ja see on viinud selleni, et homme külastab meid USA president Barack Obama.
"Need on asjad, kus oleme suutnud ära kasutada ja rakkesse panna selle raske töö, mida tegime 20 aasta jooksul, et nendesse liitudesse saada," märkis ta.
"Eks ohutunnet ole ikka, aga meil on praegu millega mängida, selle asemel, et loeme ette kõne ladina keeles ja arvame, et see tagab meie neutraalsuse," lisas politoloog.
Lobjakas lisas, et paratamatult tekitab meis hirmu, kui Venemaa president Vladimir Putin rõhutab, et vene keelt kõnelevate inimeste kaitse piiri taga on Venemaa ülesanne.
Tartu ülikooli õppejõud Mihhail Lotman märkis, et kuigi Venemaa võib teisi riike ähvardada, ei tea me ette, kas ta need ka täide viib.
Toimetaja: Merili Nael