Elari Kasemets: ratturid ja mootorratturid võiks aeg-ajalt ise liikluses järele anda
Viimase nädala jooksul on kokkupõrkes autoga hukkunud rattur ja mootorrattur. Soojad ja kuivad ilmad toovad liiklusesse üha rohkem kaherattalisi liiklusvahendeid ja politsei kutsub üksteist rohkem tähele panema ja liikluseeskirjadest kinni pidama.
Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelvalveameti juht Elari Kasemets rõhutab, et liikluses peaksid tähelepanelikkust üles näitama nii auto- kui kaherattaliste liiklusvahendite juhid.
Liiklusjärelvalveameti juht soovitas ratturitel ja mootorratturitel aeg-ajalt ise liikluses järele anda, sest muidu võib olukord lõppeda liiklusõnnetusega, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Hoolimata sellest, kas sul on eesõigus või ei ole - kokkupõrkes saab rohkem kannatada ikkagi kaherattalise liiklusvahendi juht," tõdes Kasemets. Ta rõhutas, et tuleb olla tähelepanelik, sest kõik autojuhid ei oska veel arvestada kevadel teedele ja tänavatele ilmuvate kaherattaliste liiklejatega.
Samuti tasuks rataste ja mootorrataste omanikel tähelepanu pöörata enda liikluses nähtavaks tegemisele. Kasemets juhtis tähelepanu ka elementaarsele turvavarustusele, mis peab igal ratturil olemas olema.
"Olulised on tuled, helkurid ning jalgratastel ka kell, et vajadusel teiste liiklejate tähelepanu tõmmata," rääkis Kasemets. Ta leidis, et kui need nõuded on täidetud, siis on astud suur samm liiklusohutuse tõstmiseks.
Kasemets paneb liiklejatele südamele, et liiklusseadusest peab kinni pidama. "Ilmad on ilusaks läinud ja puhas tee kutsub kihutama, sest viimasel ajal on meil olnud hästi palju tegemist tõesti suurte kiiruseületamistega," tunnistas Kasemets ning tõi näiteks eelmisel nädalal toimunud rikkumise, kus peeti kinni autojuht, kelle tunnikiirus oli 240 km/h.
"Tasuks ikka vastavalt piirkiirusele liigelda ja täita kõiki liiklusseadusest tulenevaid nõudeid," leidis PPA liiklusjärelvalve ameti juht.
Levinumateks rikkumisteks on suunatule mittenäitamine ning liiklusmärkide ja fooritulede eiramine.
Jalakäijad sattuvad õnnetustesse kõige rohkem just pealinna tänavatel, sest eiratakse liikluseeskirju.
"Jalakäijad ei taha absoluutselt tunnistada seda, et liiklusseadus, kui seda eiratakse, ei too endaga kaasa mitte ainult karistust, vaid seda tehes riskitakse enda elu ja tervisega," rääkis Kasemets, kes tunnistas, et kahjuks saab Eesti liikluses vigastada väga palju jalakäijaid.
Toimetaja: Allan Rajavee