NATO kinnitas ERRile: Balti õhuturbemissiooni koosseisu vähendatakse
NATO liitlasväed jätkavad Balti õhuturbemissiooni vähendatud koosseisus ehk 16 lennuki asemel kaheksaga, kinnitas NATO pressiosakond "Aktuaalsele kaamerale". NATO õhuturbemissiooni lennukite arvu kahandatakse vaid Leedus ja Poolas, Eestis Ämaris roteeruvate lennukite arv jääb samaks.
Kaitseministeeriumi teatel on tegu militaarse planeerimise, mitte poliitilise otsusega ning praegu peetakse võimaliku õhuturbe suurendamise nimel liitlastega läbirääkimisi.
Briti ajaleht The Guardian kirjutas eile, et NATO plaanib vähendada õhuturvet läbiviivate lennukite arvu Baltimaades poole võrra 16-lt kaheksale. Eesti kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja asetäitja Liis Mure sõnul ei vasta Guardianis kirjutatu täielikult tõele.
"Tugevdatud Balti õhuturbemissioon on osa laiemast NATO heidutuspaketist, mille riigijuhid kinnitasid Walesi tippkohtumisel ja seda otsust ei ole siiani muudetud. Siin on vaja kindlasti Balti riikide nõusolekut selliste otsuste tegemiseks," kommenteeris Liis Mure ja jätkas: "Oktoobris ministrid arutavad uuesti seda küsimust, arutavad julgeolekuolukorda üldiselt ja teevad vastavad otsused. See võib tähendada hoopis ka näiteks õhuturbemissiooni tugevdamist, kui selleks peaks julgeolekuolukord alust andma."
Liis Mure lisas, et hävitajate vähendamine ei ole teadlik otsus, vaid liitlasvägedel puudub vajalik hulk hävitajaid, et missioon praegusel kujul jätkuda saaks.
NATO pressiesindaja Carmen Romero selgitas "Aktuaalsele kaamerale" saadetud kirjas, et 1. septembrist jääb Balti õhuturbemissioonile kaheksa lennukit.
Ta toonitas, et praegu kasutusel olevad 16 hävitajat ületavad Balti riikide sõjalised vajadused ning kinnitas, et NATO sõjalised otsustajad on hinnanud kaheksa lennukit piisavaks, et tagada Balti õhuruumi kaitse. Romero märkis, et kaheksa hävitajat on siiski poole rohkem kui enne Vene-Ukraina kriisi algust, mil Balti õhuturvet viisid läbi neli Leedus paiknevat lennukit.
2014. aastal otsustasid liitlased Venemaa suurenenud aktiivsuse tõttu Euroopa õhuruumis, samuti Krimmi ebaseadusliku annekteerimise tõttu ja sõjalise tegevuse pärast Ida-Ukrainas tõsta Balti õhuturbemissioonil osalevate lennukite arvu neljalt kaheksale. Ka otsustati avada täiendavad baasid missioonideks Eestis Ämaris ja Poolas Malborkis.
Paljud liitlased väljendasid Romero sõnul soovi panustada NATO meetmete laiendamisse, mille tulemusel määrati Balti õhuturbemissiooni koosseisu 16 lennukit, ent sõjaline nõue jäi kaheksale lennukile.
"Balti riikide õhuturve on kaitsev ja kiirreageerimine käivitatakse vastuseks Venemaa tegevusele õhus. Ainuke eesmärk on säilitada NATO Euroopa õhuruumi terviklikkus ja kaitsta liitlasi õhurünnakute eest," lisas Romero.
Pärast 1. septembrit jääb Eestisse endiselt neli hävitajat. NATO vähendab lennukeid Leedus ja Poolas, vastavalt kaheksalt neljale ja neljalt nullile.
Toimetaja: Liis Velsker