Julgeolekuasjatundjad peavad kaitsepolitseiniku röövi märgiks Venemaa käitumise ootamatusest (3)

Video
Marju Kaasik
7.09.2014 21:34
Rubriik: Eesti

Eesti kaitsepolitseiniku röövi ajendiks peavad julgeolekuasjatundjad Venemaa jõu näitamise soovi. Sarnast illegaalse piiriületuse skeemi on Venemaa kasutanud ka Ukraina sõdurite puhul, väitis endine siseminister Ain Seppik.

Selle nädala sündmuste ahel – USA presidendi visiit Eestisse, NATO tippkohtumine Walesis ja Vene eriteenistuste jõhker rünnak Eesti kaitsepolitsei vastu, ei saa olla juhuslik, analüüsitakse saates "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Vene meedia eksponeeris avaldatud videos käeraudades kaitsepolitseiniku konvoeerimist vangikongi. Avalikkuse eest jäävad aga varjule Eesti diplomaatide jõupingutused Eston Kohveri vabastamisel. Meediasõda kuulub jõudemonstratsiooni juurde, küsimus on, kui kaugele Venemaa musklipingutamisega läheb?

Endine siseminister Ain Seppik aga ei usu, et Venemaa tahab konflikti minna, seda eriti praegu.

"Võimalik on muidugi esitada illegaalse piiriületuse süüdistus. See on kuritegu ja Vene kohus mõistab süüdi, nii et silm ei pilgu. Aga ma loodan, et leitakse diplomaatilised lahendused," arutas Seppik.

Samas on Venemaa Ukrainas juba mänginud sarnast mängu. Ehk on eestlastel pakkuda Vene poolele sellist präänikut, mis Eston Kohveri juba õige pea Eestisse tagasi toob.

Seppik tõi näite ühest internetis ringlevast videost, millest FSB-lane ja separatist arutavad, mida teha kinnivõetud Ukraina sõduritega. "Seal oli sama skeem, et viime Venemaale, siis süüdistame illegaalses piiriületuses ja paneme vangi, nii et midagi üllatavat viimaste sündmuste valguses ei ole," rääkis Seppik.

Kaitsepolitsei eelmine juht Raivo Aeg ütles, sellise juhtumi puhul on ühte ajendit raske välja tuua, kuid kõige tõenäolisem põhjus on temagi hinnangul jõu näitamine.

"Vene föderatsiooni käitumine on kaugel demokraatliku ja tsiviliseeritud riigi käitumisest, teise riigi territooriumilt salaja oma territooriumile inimesi toimetada, see ei ole rahvusvaheliselt hea ega aktsepteeritud tava," selgitas Aeg.

Ajaloost on teada juhtumeid, kus FSB on oma reetureid toonud tagasi Venemaale, kuid see pole võrreldav praeguse olukorraga.

Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross tunnistas, et igasuguste sõnumite saatmine kuulub juba ammusest ajast Vene jõustruktuuride arsenali.

"Tegemist on minu arvates mitte ainult eesti mõistes erakordse sündmusega, vaid laiemalt Vene-NATO suhetes, sellist intsidenti ei suutnud meenutada külma sõja järgses perioodis. Kindlasti on siit palju õppida," nentis Kross.

Tema sõnul on esimene õppetund see, et praeguses uues reaalsuses kirjutab Venemaa reegleid ümber, võib käituda ettearvamatult ja selleks tuleb olla valmis.

Vene kohtu eilne luba Eston Kohver kaheks kuuks vahi alla võtta, enam kiiret lahendust olukorrale ei tõota. Ehkki jõustruktuuri töötajana on Kohver kindlasti ohtudega arvestanud, närib praegune ebaõiglus paljude kaasmaalaste ja kolleegide hinge.

Toimetas
Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios

Mida tegid Sina 25 aastat tagasi?

Jalgpalli EM 2016