Kehtna künnipäeval avaldati kartust, et tulevikus näeb adrakündi ainult võistlustel
Kehtna künnipäeval tehti täna kummardus omaaegse Maaviljeluse Instituudi töötajatele, kelle vedamisel korraldati 50 aastat tagasi Kehtnas teadaolevalt kogu toonase Nõukogude Liidu esimesed künnivõistlused. Kohalik künnimeister avaldas seejuures lootust, et adraga kündmisega jätkatakse Eestis ka edaspidi.
Raplamaal Kehtnas peetud künnipäeval osalevad masinamehed sõitsid kohaliku künnimeistri Kaspar Järvala vedamisel uhkes kolonnis Ohekatku küla põllule, et asjatundjate nõuandeid kuulata ja kõike praktikas järele proovida, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Tööd jäävad hiliseks ja kui muld on märg, siis hõlmadraga kündmine kipub mullale haiget tegema," rääkis näiteks Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Taavi Võsa.
Kuna põllumajanduses teevad võidukäiku üheaegselt põllu mustaks pööravad ning seemne ja väetise mulda viivad ketaskoorijad, võib täiesti juhtuda, et töö- ja kütusemahukat adrakündi näemegi tulevikus ainult künnivõistlustel.
"Praegu on paljudel masinafirmadel välja pakkuda seadmed, mis töötlevad kogu künnikihti. See on see mullakiht, milles taime juured võtavad oma peamise toitainete ja vee koguse. Selliste masinate jõudlus on hoopis teisest klassist kui tavalise künniadra jõudlus," rääkis Võsa.
Eesti 2009. aasta künnimeister Kaspar Järvala näitas oma masinat ja tunnistas, et adra küljes pole ühtegi originaaldetaili, vaid kõiki neist on öötundidel kuidagi muudetud.
Enda nimelise künniklubi president Järvala on mures meie künnivõistluste tuleviku ja kündjate järelkasvu pärast. "Künd ongi nagu kunst ja sport. Seda on nii kaua juba tehtud, et see ei tohiks ära kaduda. Esmane eesmärk on see, et Eesti meistrivõistlused kindlasti Kehtnasse tuua," ütles ta.
Sellega mehe ambitsioonid veel ei lõpe, ta tahab teha kõik selleks, et ka Euroopa künnimeistrivõistlused toimuksid kord Kehtnas.
Toimetaja: Maarja Roon