Külma ilma saabudes suureneb ka varjupaikadesse sattuvate loomade arv
Külma ilma saabumisega suureneb tihtipeale hüljatud ning varjupaikadesse sattuvate loomade arv.
Võru loomade varjupaiga juhataja Maie Vumba sõnul on tüüpiline juhtum on see, et loom läheb kaotsi ja inimene ei viitsi otsida oma looma taga, vaid võetakse endale uus koer, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Selliseid koeri on Võru varjupaigas neliteist ja enamik tahab kohe sõbraks saada. Lisaks saavad siin ajutist peavarju 60 kassi. See on täiesti tavaline keskmine ning tavaliselt hakkab hüljatud loomade arv tõusma just vastu talve.
Varjupaik pole ilmselt paljude jaoks sugugi kõige hullem koht, kuhu nad on sattunud. Kuid nii nagu lastekodu ei asenda peret, pole ka siinne kuut koerale päris kodu eest.
"Praegu on hästi külm, me peame pidevalt käima kontrollimas, et vesi ära ei külmuks. Suvel ja külmaga käime tihedamini, selliseid kontrolltiire teeme päeva jooksul kindlasti," selgitas Maie Vumba.
Paljud koerad on varjupaika jõudes küllaltki kehvas seisus ning on vajanud ka loomaarsti sekkumist. Paraku on see töö käinud siiani sõna otseses mõttes põlve otsas.
"Veterinaar töötab ilusamate ilmade puhul koerte puhul kas lageda taeva all või tibatillukeses töötajate puhkeruumis, kus kui on kolm inimest sees, siis enam liikuma väga ei mahu," nentis varjupaiga juhataja.
Äsja saadud 1500-eurone annetus lubab seda olukorda pisut parandada. Raha kogunes Bigpanga, Eesti koeraomanike seltsi ja heade inimeste abiga heategevuslikul koertenäitusel.
"Me oleme Bigpangaga neid Bigmatch Show tulusid jaotanud üsna järjest, nii et nüüd oli lihtsalt Võru kord," selgitas Eesti koeraomanike seltsi esindaja Maria Kristiina Prass.
Kliinikumi ruumi ehitamine teeb varjupaiga töötajate elu lihtsamaks. Selleks kulub küll rohkem vahendeid kui olemas, kuid peamine, mida siinsed asukad ootavad, on keti otsast pääsemine oma uude koju.