Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Hooldajate liidu asutaja: erivajadusega isik ei saa kogu elu emale toetuda
Eesti Hooldajate Liidu üks asutajaid Tom Rüütel ütles, et erivajadusega inimesed ei saa kogu elu oma emale või sõpradele toetada ning vaja oleks isikliku abistaja süsteemi.
Täna loodud kodanikuühendus hooldajate liit soovib aidata riigil partneri ja survegrupina arendada erivajadustega inimeste ja nende hooldajate olukorda puudutavaid valdkondi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Üks põhjustest, miks hooldajate liit just praegu loodi on see, et tekkinud on uued probleemid, mida varem polnud, nagu näiteks psüühiliste erivajadustega inimeste toimetulek või omastehooldus.
25 aastane sünnitraumaga Tom Rüütel õpib Tallinna ülikoolis magistrantuuris ja on peaaegu kogu elu sõltunud oma emast.
"Olen sõltunud oma emast. Ema oli see, kes leidis mulle tavalasteaia, selle toel ma sain tavakooli. Ema toel ma läksin ülikooli. Emaga on patju nätskeks nutetud. Ema on mind toetanud ja nüüd olengi sealmaal, et kuhu ma oma eluga edasi lähen," rääkis ta.
Praegu aitavad teda sõbrad, kellega ta õppimise ajal koos korterit üürib. Nemad aitavad nii duši alla kui ka sokid jalga. Rüütel tahab, et oma elu saaks elada nii tema parimas eas ehk 50-aastane ema kui ka ta ise, sest ka tal on unistused.
"Ma olen näinud seda elu aasta aega, kuidas ilma emata elada. Mul on olnud sõbrad. Sõbrad on üks lahendus, aga sõpradele ei ole õige 125 protsenti toetuda, sest neil on ka oma elu. Seega ma vajaksin abi. võiks olla niisugune isikliku abistaja süsteem," pakkus ta välja.
Samuti hooldajate liidu asutajate hulka kuuluv Endla Lindmäe on hooldanud autoõnnetuse läbi teinud poega, kes oli esialgu kuude viisi koomas ja kaalus 22-aastasena 35 kilo. Poeg, kes ka kaela ei kandnud, anti üle sõnadega, et tal on võimalik kodus surra.
"Talle ei antud mitte mingisugust elulootust, aga meie ei olnud sellega nõus ja otsustasime ikkagi oma lapse eest võidelda. Praeguseks hetkeks Tanel liigub toe najal ja räägib täiesti vabalt," kirjeldas Lindmäe.
Ravi sai ta taastusraviasutuses Biodesign kaheksa kuud. Raviraha 4000 eurot annetasid poisi sõbrad, kodulinn ja ema õpetajatest kolleegid. Ema võttis lisaks laenu Swedbankist, mida tuleb iga kuu 350 eurot tagasi maksta kuni 2021.aastani. Endla Lindmäe ütles, et ta tundis kõige rohkem puudust informatsioonist, kuidas haiget edasi aidata. Kõike tuli ise otsida ja uurida kas või arsti ukse taga teistelt emadelt.
Eestis on ligi 200 000 omastehooldajat, mis tähendab, et omastehooldusega tegeleb iga viies inimene.
"Meil on väga palju inimesi, kes on olude sunnil jäänud oma koju nelja seina vahele vaesusesse, pisikese 19-eurose toetuse peale oma pereliiget hooldama selle asemel, et töötada oma õpitud erialal ja anda midagi ka ühiskonnale," nentis hooldajate liidu asutajaliige Tiina Kangro.
Tema sõnul on praegu kaasamine killustatud ja riigis pole ühtset nägemust, kuigi pakutakse erinevaid teenuseid. "Me saame teha suurt kisa, me saame nõuda ja sellega koos saame näidata lahendusi, pakkuda appi oma kompetentsust," kirjeldas Kangro loodud liidu tegevust.
Üks põhjustest, miks hooldajate liit just praegu loodi on see, et tekkinud on uued probleemid, mida varem polnud, nagu näiteks psüühiliste erivajadustega inimeste toimetulek või omastehooldus.
25 aastane sünnitraumaga Tom Rüütel õpib Tallinna ülikoolis magistrantuuris ja on peaaegu kogu elu sõltunud oma emast.
"Olen sõltunud oma emast. Ema oli see, kes leidis mulle tavalasteaia, selle toel ma sain tavakooli. Ema toel ma läksin ülikooli. Emaga on patju nätskeks nutetud. Ema on mind toetanud ja nüüd olengi sealmaal, et kuhu ma oma eluga edasi lähen," rääkis ta.
Praegu aitavad teda sõbrad, kellega ta õppimise ajal koos korterit üürib. Nemad aitavad nii duši alla kui ka sokid jalga. Rüütel tahab, et oma elu saaks elada nii tema parimas eas ehk 50-aastane ema kui ka ta ise, sest ka tal on unistused.
"Ma olen näinud seda elu aasta aega, kuidas ilma emata elada. Mul on olnud sõbrad. Sõbrad on üks lahendus, aga sõpradele ei ole õige 125 protsenti toetuda, sest neil on ka oma elu. Seega ma vajaksin abi. võiks olla niisugune isikliku abistaja süsteem," pakkus ta välja.
Samuti hooldajate liidu asutajate hulka kuuluv Endla Lindmäe on hooldanud autoõnnetuse läbi teinud poega, kes oli esialgu kuude viisi koomas ja kaalus 22-aastasena 35 kilo. Poeg, kes ka kaela ei kandnud, anti üle sõnadega, et tal on võimalik kodus surra.
"Talle ei antud mitte mingisugust elulootust, aga meie ei olnud sellega nõus ja otsustasime ikkagi oma lapse eest võidelda. Praeguseks hetkeks Tanel liigub toe najal ja räägib täiesti vabalt," kirjeldas Lindmäe.
Ravi sai ta taastusraviasutuses Biodesign kaheksa kuud. Raviraha 4000 eurot annetasid poisi sõbrad, kodulinn ja ema õpetajatest kolleegid. Ema võttis lisaks laenu Swedbankist, mida tuleb iga kuu 350 eurot tagasi maksta kuni 2021.aastani. Endla Lindmäe ütles, et ta tundis kõige rohkem puudust informatsioonist, kuidas haiget edasi aidata. Kõike tuli ise otsida ja uurida kas või arsti ukse taga teistelt emadelt.
Eestis on ligi 200 000 omastehooldajat, mis tähendab, et omastehooldusega tegeleb iga viies inimene.
"Meil on väga palju inimesi, kes on olude sunnil jäänud oma koju nelja seina vahele vaesusesse, pisikese 19-eurose toetuse peale oma pereliiget hooldama selle asemel, et töötada oma õpitud erialal ja anda midagi ka ühiskonnale," nentis hooldajate liidu asutajaliige Tiina Kangro.
Tema sõnul on praegu kaasamine killustatud ja riigis pole ühtset nägemust, kuigi pakutakse erinevaid teenuseid. "Me saame teha suurt kisa, me saame nõuda ja sellega koos saame näidata lahendusi, pakkuda appi oma kompetentsust," kirjeldas Kangro loodud liidu tegevust.
Toimetaja: Karin Koppel